Lugeja kogemus: üürile andsin värskelt remonditud korteri, poole aastaga oli see täiesti ära lagastatud

Kristel Trell
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriomanikele teevad peavalu hoolimatud ja räpased üürnikud. Üks selline lugu juhtus 2010. aastal, kus võlgu jäänud üürilised põgenesid korterist ja jätsid võtmed postkasti.
Korteriomanikele teevad peavalu hoolimatud ja räpased üürnikud. Üks selline lugu juhtus 2010. aastal, kus võlgu jäänud üürilised põgenesid korterist ja jätsid võtmed postkasti. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Vastuseks Postimehe koduportaali üleskutsele jagavad lugejad oma kogemusi korteri üürimise ja üürnikega nii üürileandja kui üürniku seisukohalt.

«Üürile annad värskelt remonditud ja sisustatud korteri ja 6 kuu pärast saad tagasi korteri, mille köögi tasapind on ära kriibitud ja ligunenud. Põrand on saabastega mustaks ja täkkeliseks trambitud, kõik pinnad on kaetud mustuse kihiga. Kommunaalid on maksmata,» vahendab üks lugeja oma kogemust üürileandjana. «Üürile andsin värskelt remonditud korteri ning kuu aja pärast oli üürilise tarvis ostetud uus pesumasin küünelakiga ära mäkerdatud. Loobust korteri väljaüürimisest, sest 350 euro suurune  üür ei võimaldanud katta üüriliste vahetusega kaasnevaid koristusi ja remonte.»

Teine, üürnikust lugeja nuriseb jällegi petisest üürileandja üle. «Üürisin Tartus korteri, vaatama minnes tundus igati elamiskõlbulik korter olevat, samuti kiitis korterit ja selle seisukorda maakler. Peale sisse kolimist ilmnesid mitmed puudused millest maakler ega ka omanik ei rääkinud, näiteks nagu see, et korter ei hoia üldse sooja. Tegu oli ahiküttega korteriga,» jutustab ta.

«Õhtul sai köetud (24 kraadi sooja küttes), hommikuks oli toas 7 kraadi sooja. Peale selle hakkas öösel ahi suitsu sisse ajama, nii palju, et oli raskusi et näha kus on aken et see lahti teha. Kurtes muret, mis oleks võinud saada saatuslikuks korteri omanikule, ei teinud ta sellest väljagi, vaid ütles, et vahepeal see ajabki nii sisse. Samuti ei mainitud alguses, et köögikraanist vett võtta ei saa, kuna vesi oli täiesti pruun ja selle probleemi vastu ei võetud samuti midagi ette. Polnud midagi muud teha kui välja kolida,» nentis lugeja.

«Valige hoolikalt inimesi - nii üürileandjaid kui üürnikke, sõltuvalt, kummal pool ise asute. Üürisuhe ei ole ühekordne tehing nagu poest piima ostmine, vaid pigem nagu suhe, nagu abielu, kus vähemalt korra kuus tuleb suhelda. Kui on kehv üürileandja, siis on üürnikuna elu põrgu, ja kui on kehv üürnik, siis on üürileandja elu põrgu,» soovitab teine lugeja.

«Muud probleemid (mööbel, asjad jms) on lahendatavad, aga inimest ümber ei tee. Kellel on varasemast harjumus võlgu jääda, tahab ka sulle võlgu jääda. Ehk kontrolli krediidiinfost inimese võlgnevusi, guugelda tema kohta, vaata, kas facebookis on inimesest pilte narkouimas näoga, kohatuid kommentaare jne. Ühistutest saab uurida üürileandja kohta,» kõlab tema nõuanne.

«Ehk - kui õnnestub valida hea lepingupartner, siis on elu lill, kui ei, siis ... vaheta partner väga kiiresti välja. Sest võlad lähevad ajas suuremaks, probleemid kuhjuvad.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles