/nginx/o/2010/05/03/359933t1hb297.jpg)
Maksu- ja Tolliameti teatel kasvas 2014. aasta jooksul üüritulu deklareerijate arv 27,5 protsenti. Kuigi kipub ikka olema nii, et maksutõusu või maksude maksmise tasub lõpptarbija, siis kinnisvara üürimise puhul seda öelda ei saa. Üürihinnad pole märkimisväärselt kasvanud ning ei tee seda ka lähemas tulevikus, kirjutab oma kommentaaris Uus Maa analüütik Risto Vähi.
Selle põhjuseid on kaks ja need on tegelikult päris fundamentaalsed. Esiteks viimaste aastate arendustegevus kinnisvaraturul, mis toob pakkumisele üha uusi kortereid ning põhjustab omanike vahel suurt konkurentsi. Kuigi kuude lõikes võib pakkumiste hulk varieeruda, on pikas perspektiivis nende hulk suurenemas, kusjuures üürimiseks antakse välja peale uute korterite ka aina enam vanemaid elamispindu, sest endiselt investeeritakse ka neisse või siis antakse üürile oma endine, näiteks vanas paneelmajas asuv kodu.
Teiseks suureks hinnakasvu pidurdajaks on meie ühiskonna väike ostuvõime. Kui liita kokku igakuine üürimakse ja kommunaalkulud, saame piisavalt suure summa, mida ei saaks nii kergekäeliselt enam kasvatada. On hoopis omajagu näiteid, kus üürikorteri omanik tuleb hea maksekäitumise ja korralike eluviisidega üürnikule vastu, et ta korteris edasi elaks. Näiteks, hoides üürihinda enam paigal või alandades seda ajutiselt suurte küttaervete perioodil.
Seega tasub omanikel maksude maksmist võtta kui üht äritegevusega kaasnevat kohustust riigi ees ja seda üürnikele mitte edasi kanda. Nii võib ilma jääda potentsiaalsest kliendist või juba olemasolevast heast üürnikust, sest korterite valik on suur ja aina kasvav.