Palusime Postimehe koduportaali lugejatel avaldada arvamust Eesti linnade planeeringu kohta - kiidusõnu pälvisid väiksemad linnad nagu Tõrva või Viljandi, samuti Tartu.
Lugejate lemmikud: Eesti väikelinnade planeering saab kiita
16. juuni 2015, 21:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugejate meelest on linnaplaneeringu plussiks jalakäijasõbralikkus. «Tõrva on tõesti hubane väikelinn,» tõdeb üks lugeja. «Seal jõuab kõige kiiremini ja muretumalt punktist A punkti B,» sekundeerib talle teine. «Elamiseks on raudselt kõige ilusam ja hubasem Tõrva väikelinn,» leiab a kolmas.
Heade mõtete linn saab koduportaali lugejatelt samuti kiita. «Tartu on super. Kõik on lihtne ja loogiline,» kiidab üks lugeja.«Tartus saab jalgrattur mööda rattateid erinevaid linnaosi vabalt ja efektiivselt läbida. Paljud teed on autode sõiduteest kaugemal ja selle võrra on ohutum.
Samamoodi autoga mugav liigelda, eriti peale suure ringi valmimist,» arvab teine. «Tartu koos Ihastega on armas ja hubane. Punktist A punkti B jõuab kenasti nii jalgsi, rulluiskude, jalgratta kui ka autoga. Ah-jaa, bussid on ka. Ning sõidavad. Lõunakeskuse ja Prisma omad isegi tasuta. Ei pea tartlane olemagi, ikka saab tasuta sõita,» kiidab kolmas.
«Pärnu on lahe. Tundub, et jalgrattaga saab suurepäraselt hakkama punktist A punkti B. Jalgsi on keskealisele parajad vahemaad ja bussiliiklusega on ka OK,» kiidetakse ka suvepealinna. «Minu lemmik on Pärnu. Ei ela seal linnas ise, kuid teisi pereliiklmeid, kes seal elavad külastan hea meelega. Mulle meeldivad need sinka-vonka tänavad, vaikne väikelinna elu - ka turistihooajal on «atraktsioonidest» eemal mõnus väikelinna tunne. Lisaks on linna lähedal palju kauneid kohti - nagu kogu Läänemaal,» kirjutab üks Pärnu fänn.
«Pakuks ka Viljandi. Esiteks annab välja väiksema linna mõõdu, seega kvalifitseerub valikusse. Teiseks on kõik vajalik linna keskel koos, ka rongijaam jalutuskäigu kaugusel, peale haigla. Liikuda saab jala igale poole. Ning pole küll planeeringuga seotud, aga on kultuuri, on haridust, on teatrit, on turuelu ja jõmmikultuuri, kõik on esindatud,» kirjutab lugeja.
Tallinna linnaosadest kogub Õismäe vastakaid arvamusi. «Õismäe on väga hea planeeringuga. Õismäe teest siseringi poole on õueala, kus on julge ka lastega jalutada, lisaks tiigi ümbrus, kus autosid üldse pole,» kirjutab üks lugeja «Jalgsi saab lasteaeda, kooli, kauplustesse, Harku järve äärde, Rocca al Maresse, loomaaeda, Harku terviseradadele, eeskujulik ühistranspordiühendus muu linnaga. Kes tahab, saab väga hästi autota ja soovi korral ka ühistranspordita hakkama.»
Talle leidub kohe aga ka oponent. «Ela ise Õismäel kasvõi aastakese. Planeeritud nõukogudeagsete normide alusel, kui 100 inimese kohta tuli 3,1 autot. Ühistransport käib küll, aga hirmsasti ülekoormatud,» pahandab teine lugeja. «Tiigi ümbrus on palistatud kodutute ja parmudega. Tervisejooksu harrastajatel tuleb pidada surmaheitlusi harrastuskoerapidajate lemmikutega,» jagab ta oma nördimust.
«Omas ajas on nad enamasti kõik hästi planeeritud. Kuid sellist planeeringut, mida valglinnastumine segi ei suudaks paisata, küll ei tea,» võtab üks kommenteerija linnaplaneerimise teema kokku.