Targu talita: kuidas osta ehitusmaterjale?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitusfirmad enamasti ei soovi siseviimistluse materjale hankida, kuna üldjuhul on neil pikk tarneaeg, ka ei soovi firmad võtta lisariski, kui tarne venimise tõttu tuleb tellijale trahvi või viivist maksta. Nii tulebki tellijal näiteks siseviimistlusmaterjalid ise hankida - kuidas seejuures aga vigu vältida, seda õpetab koduportaali lugejatele Majaehitaja.ee looja Eno Pappel
Teekond poodi - kuidas vältida karisid?
Ehitusmaterjali ostmine tundub lihtne: lähed poodi, valid välja meelepärase materjali, teed ostu ja objejtil kas paigaldad selle ise või lased paigaldada. Praktikas kipub aga inimestel, kes harva ehitustöödega tegelemist teevad, ehitusmaterjali ostmine nägema välja järgmiselt:
esmalt rvutatakse umbkaudu vajalik materjalikogus või mõõdetakse asukoht, kuhu toode paigaldatakse. Minnakse internetti või poodi ja uuritakse võimalikke variante - kusjuures peab ütlema, et paljud internetipoed ei anna piisavalt infot toote või materjali kohta, seetõttu sageli kohapeal poes kindlam valikut teha.
Kui materjal valitud, selgub, et oleks vaja võtta siiski täpsed mõõdud, sest pole teada, kas valitud variant sobib. Näiteks parketi paigaldamisel on olemas vägagi erineva paksusega parketti ja kui valida paksem naturaalparkett senise laminaatparketi vastu võib see kaasa tuua vajaduse tõsta uksi, et uksi avada saaks.
Koos täpsustatud mõõtudega tagasi poodi jõudes saab ostu tehtud. Kui jõuab kätte see päev, kui alustatakse ostetud materjali või toote paigaldamist, kipub selguma, et vaja on juurde osta materjali kinnitamiseks vajalikke tööriistasid või kinnitusvahendeid, sest komplektis tootega neid alati ei ole.
Nii saab ehituspoes ehitustööde edenedes käia päris palju kordi. Näiteks osade materjalide puhul peab arvestama materjalikaoga ja kuigi materjalide juhendites on see enamasti kirjas, pole see alati täpne, sest ennekõike sõltub materjali kaoprotsent konkreetsest pinnast ja näiteks ka paigaldajast ja tema kogemustest ning oskustest.
Kokkuvõttes, et neid poekäike veidi vähem oleks, tasub enne materjali hankimist teha selgeks ka paigaldus. Tänapäeval on pea iga materjali või toote paigaldusjuhised või videod internetist leitavad ning nende läbivaatamisel saab täpsema ülevaate, kuidas ja milliste vahendite paigaldustööd käivad. Lisaks materjali ja selle paigalduse tundmisele on väga oluline võtta täpsed mõõdud, mis lubaks arvestada välja täpsed materjalikogused või annaks võimaluse teada, kas see või teine ostetav toode mahub täpselt sinna kohta, kus see plaanis.
Kui ise ehitusmaterjali paigaldada siis peab arvestama ka erinevate tööriistadega, mõned olulisemad tööriistad tasub osta, kuid vajadusel saab ka neid rentida. Korraliku tööriistaga ei ole ehitamine mitte ainult kergem, vaid ennekõike saab korraliku tööriistaga teha ka oluliselt kvaliteetsemat tööd, mis kokkuvõttes on ju kõige olulisem.
Riskid tekivad materjalide paigaldamisega
Siis kui tellija annab materjali ehitajale üle, tuleks ka vormistada korralikult materjalide üleandmise dokumendid. Materjalide üleandmise akti juurde on väga soovitav lisada ka konkreetsete materjalide paigaldusjuhised ning võimalikud eritingimused, mida materjali tootja antud toote kohta on väljastanud.
Sellist formaalset materjalide üleandmist enamasti tellija poolt ei tehta ja sellest väiksest tegemata jätmisest võib hiljem tekkida suurem probleem. Enamasti ei tee seda tellija seepärast, et ta kohtleb ehitajat kui professionaali, kes on sarnaseid materjalid palju paigaldanud ning ei pea seetõttu oluliseks paigaldusjuhiseid edastada või neile viidata. Sageli see ka nii on, kuid järjest tekib juurde uusi tooteid, mille osas kogemus ehitajal võib puududa või siis aetakse segamine mõne sarnase tootega, mille puhul võivad olla mõned täiendavad eritingimused, mida ehitaja ei tea.
Näiteks on levinumad probleemid erinevate liimidega ja segudega, mille kasutamisel rikutakse kallihinnaline materjal, kas osaliselt või olulisel määral ära. Sageli võtab kahjustuste tekkimine mõnevõrra aega ja kuna siseviimistlusmaterjalide paigaldus toimub maja ehitustööde lõpetamisfaasis siis võib juhtuda, et probleemid enamjaolt ilmnevad tellija jaoks alles siis, kui ehitaja oma tegevuse objektil juba lõpetanud ja ka rahad tööde eest kätte saanud.
Loomulikult võtab siis tellija ehitajaga ühendust ja palub tulla olukorda vaatama ning parandustöid tegema. Sealt edasi aga ei pruugi asjad tellija mitte alati kiiresti laheneda.
Probleemi põhjuse ja lahenduse leidmine võtab aega
Kindlasti on ehitusfirmasid, kes nähes olukorda võtavad kohe vastutuse ja teevad oma kuludega puudused korda. Siiski esineb olukordi, kus asjad kipuvad venima ja oluliseks muutuvad dokumendid.
Ehitaja vaatenurgast on selliste kallihinnaliste viimistlusmaterjalide parandamine väga kulukas ja seetõttu otsitakse võimalusi sellest pääseda. Näiteks öeldakse, et probleem on materjalist tingitud (ja mõnel juhul see võibki nii olla), probleem on tingitud valest niiskusrežiimist materjali hoidmisel või näiteks valesti ladustamisel tellija poolt, puudusid konkreetsed paigaldusjuhised, puudusid täpsed nõuded liimile, segule või muudele kinnitusvahenditele jne.
Tulemuseks olukord, kus tellijal tuleb sageli näha suurt vaeva, et tõendada ehitusfirma ees, et probleemid on tekkinud paigaldustööde tõttu. Vahel on vajalik ekspertiisi tegemine, vahel saadakse peale pikaajalist kauplemist omavahel kokkuleppele.
Materjali ise hankides ja edasi andes ehitusfirmale anna edasi ka vastutus
Kokkuvõttes tuleks tellijal alati eraldi ehitusmaterjali ostes ja ehitusfirmale üle andes, see fikseerida üleandmise dokumentides ning fikseerida ja järgida ka materjalide ladustamise ja hoiustamise tingimusi sellel perioodil, kui see pole veel ehitajale üle antud. Siis säilib toote garantii ja edaspidine vastutus läheb üle materjali paigaldajale.