Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad lõhkuda mööblit või määrida seinu. Kui korteri üürnik soovib aga kodulooma pidada ja ta on valmis selle loa eest tavapärasest rohkem maksma, peab üürileandja kaaluma, kas lisasumma katab võimaliku riski, soovitab Tõnu Toompark.
Kui üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, siis tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema koduloomapidamisega kaasnevate võimalike lisakulutuste eest. Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt pisut rohkem distsiplineerida.
Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise akti vormistamine. Üleantava vara kvaliteet ja kulum tuleb erilise täpsusega fikseerida, et hilisemates võimalikes vaidlustes trumbid enda käes hoida. Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pildid aitavad hästi vara seisukorda kirjeldada.
Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.