Kinnisvara ost: olulised rahalised kohustused, mida kuulutuses ei mainita

Tapa vallavolikogu otsustas, et vald võtab kuni miljon eurot laenu Lehtse mitmeotstarbelise keskuse ehitamiseks. Foto on illustratiivne. Foto: Margus Ansu / Postimees

Korteri ostu juures on üks oluline nüanss, millele ei maaklerid ostja tähelepanu sugugi pöörata ei pruugi: korteriomaniku kohustused korteriühistu ees.

Koduportaaliga jagas oma kogemust üks korteriostja, kelle sõnul selgus vaid paar päeva enne ostu-müügi tehingut, et müüjal on tasumata korteriühistu poolt nõutavad laenumaksed. «See, et kunagi maja remonttöödeks võetud laenu osa, neljakohaline summa, on müüjal  maksmata, selgus alles vestlusel korteriühistu juhiga. Kinnisvara müüv maakler vaikis sellest, kuigi pidi ühistu sõnul sellest probleemist teadlik olema,» oli lugeja enda sõnul taolisest käitumisest äärmiselt nördinud. «Kui sellele tähelepanu juhtisime ja müüjalt aru pärisime, lubas kõik korralikult ära maksta.»

Kinnisvaraspets Tõnu Toompark Kinnisvarakool OÜst tuletab lugejaile meelde, et koduostja peab kinnisvaratehingu juures tähelepanu pöörama füüsilisele kinnisvaraobjektile endale, ümbruskonnale ja juriidilistele nüanssidele.

Võlg käib kaasas korteriga

«Kinnisvara hindavad inimesed enamasti selle füüsiliste omaduste alusel. Kui pragu paneelide vahel paistab võhikulegi silma, ei pruugi laenukohustustega seonduva peale nii naljalt tullagi,» räägib ta.

Korteriomandi võlad käivad aga kaasas korteriga. «See tähendab, et korteriomandiga seotud võlg ühistu ees tuleb tasuda uuel omanikul,» toonitab Toompark. «Viimane saab muidugi oma nõude esitada võlaga korteri müüjale. Aga kui see on näiteks Eestist lahkunud või vähemalt kirjade järgi varatu, ei pruugi raha kättesaamine liiga lihtne olla.»

Küsige dokumente

Taoliste riskide vältimiseks soovitab Toompark koduostjal tutvuda ühistu dokumentatsiooniga. «Tuleb pilk heita ühistu majandusaasta aruandele, et näha, kas ühistu on võtnud laenu, mida uus omanik peab maksma hakkama,» selgitab ta. «Aastaaruandest selgub, kas ühistus on võlglasi. Kui võlgu on palju, et sisuliselt loodud olukord, kus kommunaalkulusid maksvad ühistu liikmed finantseerivad inimesi, kes kulusid ei maksa.»

Konkreetse korteri kommunaalkulude võlg paistab Toompargi sõnul enamasti välja korteri kommunaalkulude arve pealt. «Seetõttu peaks korteriostu planeerija nõudma näha viimast arvet,» soovitab ta. Samuti on spetsialisti sõnul vägagi mõistlik rääkida ühistu juhiga. «Temalt saab loodetavasti vahetut infot senitehtud ja planeeritud remonttööde kohta, mis võivad taas olla seotud laenuvõtmisega ja seeläbi esialgu planeeritust kõrgemate kuludega koduostja jaoks.»