Arvamus: uus kinnisvaraarendajate põlvkond ei taha enam odavaid kaste püsti panna

Kodu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhitektuuriliselt nõudlik uuselamu Tiskres.
Arhitektuuriliselt nõudlik uuselamu Tiskres. Foto: www.luccakodu.ee

Kinnisvaraanalüütik Risto Vähi kirjutab Facebookis, et peale on kasvamas uus kinnisvaraarendajate põlvkond. «Need on noored (või siis nooruslikud keskealised), hakkajad, vahest oma entusiasmis lausa pilvedes lendavad inimesed, kes vaatavad elamuarendust kui võimalust midagi luua,» leiab ta.

«Töötan üsna palju igasugu dokumentidega ning olen aina enam hakanud märkama arendajaid, kellele on antud luba vana hoone lammutada, kuid kes uue suure maja ehitamise asemel otsustavad väärika elamu hoopis korda teha,» nendib Vähi.

Samuti liiguvad tema hinnangul kohalikul kinnisvaraturul loomingulised arendajad, kes hindavad võimalust rajada majale ägedaid hoove. «Näiteks on tiheda hoonestamise puhul jäetud ühe lubatud hoone ehitamine ära, et selle asemele istutada puud, rajada korralik, mitte vaid miinimumnõuetele vastav tüüpne laste mänguväljak, jalgrattaparkla, grillinurk ja veel muudki,» kirjutab ta.

Samasse liiki kuuluvad arendajad on tema hinnangul nõudlikud ka hoone välimuse ja kasutatavate materjalide suhtes. «Meie mingit pagana odavat kasti ehitada ei kavatse!,» võiks Vähi arvates olla nende postulaat. «Suurte klaaspindade asemel on taas hakatud rohkem kasutama võimalusi, mida pakub väärikas kivi. Trepikojad ei ole enam pelgalt värvitud ruumid koju saamiseks ning veidi enam julgetakse suhestuda ka vanemate stiilidega, mis loovad sidususe möödunuga,» leiab Vähi.

«Miks ma aga ütlesin, et nad lendavad kohati pilvedes? Aga sellepärast, et panustamine hoonesse ja keskkonda kajastub lõpphinnas,» möönab analüütik. «See on olnud suur küsimus esimestest suurtest Tallinna kinnisvarabuumidest alates ning võrreldes ümbruskonna pealinnadega on siin raha alati vähem olnud. See aga kajastub ka meie pealinna arhitektuurses pildis. Nii nagu varem, võtavad ka praegused noored entusiastid riske, sest kallim lõpphind tähendab ka aeglasemat müüki,» hoiatab ta.

«Kuid kinnisvaraturu kuldreegel on, et kõigele on ostja. Nii ka neile kallimatele korteritele,» on Vähi siiski optimistlik. «Tänu sellistele entusiastidele on meil tulevikus vaadata põnevaid rekonstrueerimisprojekte ja 21. sajandi linnamaju, millest kirjutatakse ka arhitektuuriraamatutes,» leiab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles