Kuigi kas või üle lahe põhjanaabrite juures on väga levinud komme elada pea terve elu üüripinnal, ei kipu eestlased sellest sugugi eeskuju võtma – üürikorterit peetakse endiselt ajutiseks lahenduseks.
Eestlased veel eluaegseks üürnikuks ei kipu
1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter ütleb, et selliseid hooneid, kus kogu korterelamu välja on üüritud, on Eestis küll, aga peamiselt on tegu väiksemate ja vanemate korterelamutega, mis üürimajadeks ümber kohandatud. «Küll aga ei meenu ühtegi uut erakapitalil rajatud korterelamut, mis oleks hiljuti ehitatud just üürimajaks,» tõdeb Vahter.
Sellel, miks inimesed pikaajalisse üürnikustaatusesse nii tõrksalt suhtuvad, on Vahteri sõnul palju põhjuseid. «Eks pendel käib ikka ühest servast teise. Nõukogude perioodil olid enamus inimesed üürnikud, Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega saadi erastamise käigus omanikeks. Põhjuseid, miks Eestis on üürnikustaatus suhteliselt vähelevinud ning üürimaju eriti ei ehitata, on mitmeid. Esiteks, rumal oleks ka olnud mitte erastada oma eluaset, praktiliselt oli see ju tasuta. Teiseks põhjuseks oli 10-15 aastat tagasi kinnisvara suhteliselt soodne hind ning selle järgnev kiire hinnakasv. Lihtsalt vara omades saadi justkui rikkamaks, mida üürnikustaatusega poleks juhtunud. Kinnisvarabuumi aastatel 2005-2007 olid laenutingimused soodad ning kinnisvaraomanikuks sai praktiliselt ilma omafinantseeringuta ning laenumakse oli väiksem kui korteri üürimine. Kõik see oli segunenud optimismiga kinnisvarahindade jätkuvast hinnakasvust. Sarnases taustsüsteemis ei olnud lihtsalt piisavalt soodsat pinnast üürikinnisvara tekkeks,» põhjendab ta.
Tänasel hetkel ei pea Vahter üürikorterite menukamaks muutumist siiski nii võimatuks: majandussituatsioon on muutunud, koos nendega ka inimeste hoiakud. Kinnisvarahinnad on võrreldes erastamise ajaga kõrged, samuti ei saa ka pangast sõltumata sissetulekust laenu ilma omafinantseeringuta. Seetõttu on omanikuks saamine tunduvalt keerulisem, millele ongi arvestatavaks alternatiiviks üürimine.