Päevatoimetaja:
Kristina Kostap
Saada vihje

Kinnisvarabüroo: Eestis koduostjaid vähemaks ei jää

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kodu.postimees.ee
Copy
Uus kortermaja Pirital, Masti tn. 3
Uus kortermaja Pirital, Masti tn. 3 Foto: LAAM Kinnisvara

«Elamispindade turg on väga aktiivne. Sügis näitab, kas maailmamajandusele vastuvoolu ujuv Eesti kinnisvaraturg suudab samas tempos jätkata,» nentis Andree Raid, Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo, juhatuse liige

Tehingute arv paneb paika turu trendid

Käesoleva aasta suvekuudes ehk juunist augustini tehti Tallinnas 2144 korteritehingut ehk eelmisest aastast 26% rohkem. «Suurest tehingutearvu kasvust ei tohiks end lasta liialt eksitada. 2014. aastal toimus tehingute arvu languses oluline langus. Turg taastus aasta viimaseks kvartaliks ja on sealt püsinud nii tehingute arvu kui hindade osas tugevana,» märkis Raid.

Tehingute arv on tema sõnul oluline indikaator, mis näitab, kas ostjad on turul või mitte. «Vaatamata Euroopa ja maailmamajanduse ebakindlusele on Eesti koduostjad kinnisvara kokku haaramas. Murepilvedel pole ostuotsuseid lastud segada,» nentis ta.

Koduostjad ostavad Raidi sõnul valdavalt kinnisvara omatarbeks. «Spekulante praktiliselt pole, väljaüürimiseks kinnisvaraostjaid on, kuid aastatagusest märksa vähem. Nii ei saa öelda, et koduostmise taga oleks emotsionaalne tehingute- ja hinnamull nagu näiteks 2005.-2007. aastatel,» nentis spetsialist.

Korterite hinnad tammuvad paigal

Tehingute arvust enam tähelepanu pälviv teema on hind. «Elamispindade hinnad Tallinnas nüüd juba aastajagu püsinud üsna stabiilsed. See tähendab, et koduostja ei pea samaväärse korteri eest täna maksma oluliselt erinevat hinda kui aasta tagasi,» selgitas Raid.

Hinnatõusu poolt on tema hinnangul olnud head laenutingimused ehk kasvav laenukäive, mida toetab madal intressimäär. «Hindasid on kerkimast hoidnud uusarenduste massiline lisandumine ehk pakkumise suurenemine,» selgitas ta. «Nüüdseks on pangad hakanud uute korterite arendamise finantseerimisse konservatiivsemalt suhtuma. See tähendab, et juba peatunud pakkumiste arvu kasv saab täiendavad pidurid peale. Kui ostjad on turul, ei ole pakkumise vähenemise tõttu alust arvata, et hinnad peaksid langema.»

Suur pilt näitab riske

Pealinna korterituru päikeselist taevast varjutavad aga Raidi hinnangul siiski mõned murepilved. «Need riskid on  tulenemas peamiselt nö suurest pildist ehk Euroopa ja maailma majanduse trendidest, kus me liialt positiivseid noote ei kohta,» märkis ta. «Hetkel valitseb taas teatav peataolek. Loodetavasti näitavad aga lähemad sügiskuud suure pildiedasised liikumissuunad ja see paneb omakorda paika, kas Eesti seni tagasilöökideta toiminud elamispindade turg jätkab sama aktiivselt kui siiani.»

Tagasi üles