Noor maakler: maakleriameti omandamine nõuab järjekindlust

, Arco Vara Viljandi piirkonna maakler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi maakleri Anna Volmeri sõnul aitab maakleritööd alustades tutvusringkond, kelle kinnisvara vahendada saab.
Viljandi maakleri Anna Volmeri sõnul aitab maakleritööd alustades tutvusringkond, kelle kinnisvara vahendada saab. Foto: Arco Vara

Kinnisvaramaaklerid on taasiseseisvunud Eestis kinnisvaravahenduse ning -nõustamisega tegelenud juba üle paarikümne aasta. Enamikku selle tööga seonduvat tuleb nii-öelda omal nahal läbi kogeda, vahendab Arco Vara Viljandi piirkonna maakler ja hindaja Anna Volmer.

Volmeri sõnul alustas ta maaklerikarjääri juhuslikult. Olles lõpetanud eelmise töösuhte, otsis ta uusi väljakutseid ja otsustas teiste töövõimaluste kõrval ka kinnisvaramaakleriks kandideerida.

„Natuke olin internetis leiduva materjali ja ajakirjanduse abiga kogunud infot maakleriameti kohta ning see tundus sobiv,“ rääkis Volmer.

Avalikkuses levinud arvamus, et kui sa muud tööd ei leia, siis mine maakleriks, tööotsijat ei heidutanud, kuigi olid mõned hirmud sissetuleku osas – kui palju on võimalik saada põhipalka ja tulemustasu tehingutelt.

„Õnneks pakuti lisaks ka kinnisvara hindamisteenuse osutamist, mis andis stabiilsema sissetuleku. Hindamisega tegelemise suureks plussiks on veel see, et nii saab aimu turuolukorrast – millist kinnisvara pakutakse ja millised on reaalsed hinnad. Nii et selles osas mul noore maaklerina tööle asudes väga vedas,“ selgitas Volmer.

Noore maakleri päästerõngaks on tutvusringkond

Alustava maakleri suurimaks mureks on leida objekte, mida vahendada. Uue tulija jaoks ei ole valmispaketti, et võta kätte ja müü. Kolleegid soovitasid tutvusringkonnas ringi vaadata ja maad kuulata, kuid Anna Volmeril oli ettekujutus, et sõbrad, sugulased ja tuttavad kinnisvara müügi ja üürimisega küll ei tegele.

„See ettekujutus osutus täiesti valeks. Ootamatult hakkas tutvusringkond tööle, selgus et ühel oli vaja pinda üürile anda, teisel korterit müüa, kolmandal panga jaoks ametlik hinnang saada.

Lumepall hakkas veerema ja nii et tegin teisel kuul juba oma esimese tehingu, mis päädis Arco Varas parima uue tulija tiitliga,“ rääkis Volmer.

Maaklerita ei saa

Noore maakleri sõnul suhtutakse tema elukutse esindajaisse mõnikord ebalevalt, aga väga paljud saavad siiski aru, et kinnisvaramaakleri kaasamisest tehinguni jõudmiseks on palju abi.

„Hiljutisest praktikast võin tuua näite, kus inimesed otsustasid müüa ise oma korterit teises linnas. Müüsid ja müüsid, aga müüdud ei saanud, sest üürnikud, kes seal korteris elasid, rääkisid kõigile, kes korterit vaatama tulid, et tegemist on kehvakese objektiga. Nende huvi oli ju sinna korterisse ise edasi jääda. Omanik andis siis lõpuks korteri minule müüa ja ma leidsin ostja mõne päevaga.“

Volmeri sõnul vaatamata noorusele maaklerile armu ei anta, ta peab olema hästi kursis nii finantsküsimuste kui seadusandlusega, aga ka ehitusteemadega. „Sageli tuleb endale võtta ka psühholoogi roll, sest emotsioone on korterite ja majade müügi juures väga palju – kes on kinni oma mälestustes, keda vaevavad lahku kolimise piinad, kes arvab, et pärandi jagamisega tehakse liiga …“

Neile, kes on mõlgutanud maakleriametit valida, soovitab Anna Volmer seda kindlasti teha. „Meediast võib jääda maakleri elukutsest väga vildakas mulje, kindlasti tuleb ameti sobivus ise järele proovida.“

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles