Inimesed isemõtlevat kodu veel väga usaldama ei kipu

Anna-Liisa Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere Targa Maja testkorter.
Rakvere Targa Maja testkorter. Foto: Kodu.postimees.ee

Rakvere Targa Maja avamise uudisele lisatud küsitluses jagunesid lugejad üsnagi kaheks, paljud kõhklevad, kas niinimetatud targa maja lahendused on ennast ikka piisavalt tõestanud.

Kõhklejate peamiseks argumendiks on, et selliste lahenduste jaoks on veel liiga vara, sest asi lihtsalt ei toimi. 
«Olen viimased aastad hoidnud silma peal paaril nn targa kodu lahendusi pakkuval brändil, seda ikka mõõtega, et ehk annab ka oma onnile midagi külge pookida. Paraku teemasse süvenemise tulemusel olen jõudnud veendumusele, et liiga vara on sarnaste lahenduste peale mõelda. Need süsteemid tegelikkuses ei toimi, foorumid on kasutajate hala täis, ja tootja vastus on alati, aastaid üks - uus tarkavara parandab vead. Ent tegelikkuses lisandub uusi vigu ja tihti uus tarkvara ei toeta korrektselt vanemaid seadmeid või ei toeta enam neid üldse - ehk üks pidev hullumaja ja ei mingit tunnetki, et «maja juhib end ise»,» kirjutab üks lugeja. 

Samuti peljatakse suuri ülalpidamiskulusid ega peeta seda, et arvuti inimese eest maja juhtimise ära teeb, kuigi suureks tarkuseks. 
«Tark on laduda Eestis tehtud tellistest endale korralik ahi ja kütta seda Eestis kasvavate puudega. Puit on taastuv ja vägagi roheline energiaallikas. See, kas mingi tuluke süttib automaatselt või pead sa selleks lülitit vajutama on täiesti triviaalne probleem, millele pole mõtet üldse oma aega pühendada. Tarkusega pole siin küll midagi pistmist,» leiab teine lugeja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles