Eesti kinnisvaramaakleri 21. sajandi esimesed aastad

, Arco Vara Tartu esindus, vanemmaakler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arco Vara Tartu esinduse vanemmaakler Anne Heinlo
Arco Vara Tartu esinduse vanemmaakler Anne Heinlo Foto: Arco Vara

Elu ei seisa paigal ja nii on pidevas muutumises olnud ka kinnisvaraäri, mis on viimase 15 aastaga maakleri elukutsega seonduvalt palju uut kaasa toonud, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Anne Heinlo.

Nagu praegugi, toimus sajandivahetusel korterite ja majade leidmine müügiks või üürimiseks peamiselt oma tutvusringkonna kaudu. Objekti reklaamimine käis aga valdavalt selliste paberväljaannete abil nagu Postimees, Soov, Kuldne Börs, Infoline ja Linnaleht.

Pildid objektidest tuli maakleril ise fotofirmasse ilmutamisele viia ja hiljem ajalehtedesse toimetada. Paberfotodel oli üldse kinnisvara müügis väga suur roll, kontoris olid fotoalbumid piltide ja objektikirjeldustega, mida kliendid käisid iga päev uudistamas. Selline praktika tõi aga kaasa nähtuse, et büroodes käisid regulaarselt mõned vanaprouad tundide kaupa pilte vaatamas ja maaklerite jutte kuulamas.

Kliendipäevadest ei teadnud ega rääkinud keegi siis veel midagi. Kliendipäevi korraldatakse tänapäeval nii uusarendustele kui ka järelturu korteritele. Kinnisvaraportaalide ilmumine tõi aga kaasa tollal ulmelisena tundunud võimaluse panna fotodega kuulutus internetti, et seda kõik näeksid.

Bürokraatiat oli rohkem

Maaklerlepinguid tehti tosin aastat tagasi ülivähe – nüüd on tendents pigem vastupidine ja omanikud on nõus heameelega lepinguid sõlmima. Tüütu bürokraatia vohas – maakler pidi omanikult võtma volituse, et kinnistusametist ja hooneregistrist objekti kohta õiget infot pärida. Praegu on see info kõik registrites mõne hiirekliki kaugusel olemas.

Notaritel läks tehingute ettevalmistamisega kordades rohkem aega, sest ka nemad pidid dokumendid ise kokku korjama. Notaris loeti ostu- müügileping osapooltele ette, siis mindi panka ülekannet tegema või loeti kohapeal sularaha üle ja alles siis kirjutati müügileping alla.

Kui tänaseks on toimunud maaklerite osas teatav spetsialiseerumine varade lõikes, siis tosin aastat tagasi anti objekt müüa paljudele põhimõttel „Kes ees, see mees!“. Alustavale kogemusteta maaklerile anti kätte lauatelefon ja kuulutuste lehed ning kästi „tuld“ anda. Tänapäeval toimuvad erinevad koolitused ja rakenduvad kohanemisprogrammid, enne kui noor maakler iseseisvalt klientide juurde lastakse.

Klient muutus ajapikku teadlikumaks 

Klient on viimase viieteistkümne aastaga kindlasti tänu IT- arengule teadlikumaks saanud, sest objektide kohta on müügiinfo lihtsasti kättesaadav internetis, samuti on avalikud ehitis- ja kinnistusregister. Viimasel ajal viiakse ennast hästi kurssi ehitusseadustikuga. Objektide juures soovitakse näha projekte, kommunaalarveid ja muid dokumente.

Aastatel 2002 – 2007 osteti kõik uusarendused enamjaolt enne ehitustegevuse algust nii-öelda paberilt. Maakler rääkis vundamendiaugu juures, milline vahva elamine sinna kord kerkib ja lõi ostjatega käed. 2006. aastal oli vaja internetist uusarenduste kuulutused vahepeal maha võtta, et võita aega kõikide soovijatega eellepingute sõlmimiseks, kuna lihtsalt ei jõutud kõiki ostusoovijaid teenindada.

Sajandivahetusel oli pangaintress 12%, kõik inimesed pidasid seda normaalseks. Buumi ajal aga tuvastati kliendi laenukõlbulikkus visuaalsel vaatlusel, dokumendid olid teisejärgulised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles