Paar päeva tagasi avaldatud uudise kommentaariumis jagunesid lugejad laias laastus kaheks: osa neist leidis, et selline lahendus on Eestis teostamatu, teised jällegi leidsid, et miks mitte.
Lugejad: perega minimajas elamine toimiks ka Eesti tingimustes
26. november 2015, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks lugeja leiab, et oma võimaluste piires elamise mõtteviisi on ära nullinud pangad ja naabritevaheline võistlus, kus kõik peab olema parem kui teisel. «Inimesed peavad kohe kõik asjad saama, andmata aru, et sellega nad orjastavad endid,» kirjutab ta.
Kui paar lugejat leidsid, et selle rahaga saaks soetada juba pisema korteri, leidsid teised jälle, et maja on parem.
«Ostad suurema aiamajakese 15-30 ruutu mingi 5000 euro eest ja paned 10 cm villa+paks tuuletõkkeplaat ning vooder peale, topelt aknad-uksed ja ongi põhjamaadesse sobiv putka olemas. Kütmiseks näiteks õhksoojuspump,» arutleb üks.
«Säärase putka teeb ise kah valmis, kui on oskust oma kätega midagi teha ja ikka soojustad-soojustad. Ka Eestist saab teise ringi või teise sordi ehitusmaterjali ning vanu väikseid palkmaju ja -saunu müüakse päris soodsalt (muidugi, transport uude kohta maksab omajagu ja maatükk kah, kui tahta aastaringselt liigeldud-elatud saada). Mul naaber terve suvi vana palksauna putitanud, tahab selle aastaringselt elatavaks saun-suvilaks teha ja mõõtudelt on see vist ka sinna 30 m2 kanti, võibolla isegi pisut vähem,» kirjutab teine.
Kolmas leiab, et Eestit valdab arutu suurte majade hullustus, mida ei jõuta lõpuks kütta ega ülal pidada ja kus lõppude lõpuks nagunii kahekesi elatakse. Tema hinnangul on maja mõistlik suurus 70-80 ruutmeetrit.
Miinuspoolelt tuuakse välja, et säärase lahenduse Eesti oludesse kohandamisel tuleks end juba vee-, elektri- ja kanalisatsiooniteenusega liitumisel oimetuks maksta.