Murelik majaomanik: kas kuurile ja garaažile peab samuti taotlema ehitus- ja kasutusluba?
14. detsember 2015, 16:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Murelik lugeja küsib: minu krundil on juba 15 m2 suurune tööriistakuur. Kas ma pean ehitusseaduse kohaselt sellele ka tagantjärele kasutusloa taotlema? Nüüd plaanin oma krundile ehitada ka 25 m2 suuruse garaaži. Millised dokumendid ma pean selleks taotlema?
Vastab jurist Martina Proosa, advokaadibüroo Glikman, Alvin ja partnerid, raamatu « Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor:
Esmalt pean vajalikuks selgitada, et loa taotlemise ning teavitamise kohustus sõltub ehitise ehitisealuse pinna suurusest. Ehitisealuseks pinnaks ei loeta aga üksnes ehitise vundamendi pindala, vaid piltlikult öeldes on selleks ehitise projektsioon maapinnal. See tähendab, et ehitisealuse pinna hulka tuleb arvestada ka katust ja muid väljaulatuvaid ehitise osasid. Täpsemad reeglid ehitisealuse pinna arvutamiseks on kehtestanud majandus- ja taristuminister.
Kui tööriistakuuri ehitisealune pind jääb alla 20 ruutmeetri, võis sellise kuuri enne ehitusseadustiku jõustumist 01.01.2015 ehitada ilma ehitusloata. Samuti puudus kohustus taotleda kohalikult omavalitsuselt kirjaliku nõusolekut. Kui tööriistakuur rajati alal, mis seaduse kohaselt oli detailplaneeringu koostamise kohustusega ala (linnad, alevid, alevikud ja külade tihedalt asustatud alad), tuli kohalikku omavalitsust ehitamisest teavitada. Muudel juhtudel puudus ehitise omanikul ka teavitamiskohustus.
Ka uus ehitusseadustik ei sätesta kohustust kanda ehitisregistrisse neid ehitisi, mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega taotleda ehitusluba. Seega, näiteks alla 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga kuuri või kasvuhoone ehitamise korral ei pea omanik ei kohalikku omavalitsust ega ehitisregistrit selle ehitise olemasolust ega ehitise andmetest teavitama.
Seda, millistel juhtudel on ehitise ehitamiseks vaja taotleda lubasid või kohalikku omavalitsus teavitada, tuleb vaadata ehitusseadustiku lisadest. Lisas 1 on toodud juhtumid, mil tuleb taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis. Lisas 2 on märgitud need ehitised ja tegevused, mille puhul on vaja taotleda kasutusluba või esitada kasutusteatis. Selget reeglit, mis ütleks, et näiteks ehitusloa kohustuse korral tuleb taotleda alati ka kasutusluba, enam ei ole.
Ehitusseadustiku lisas 1 on ehitusteatise esitamise kohustusega muu hulgas järgmiste ehitiste püstitamine: elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone ehitisealuse pinnaga 20–60 m² kõrgusega kuni 5 m; mitteelamu ehitisealuse pinnaga 0–60 m² kõrgusega kuni 5 m.
tuleb ehitusteatisele lisada järgmiste ehitiste püstitamise puhul: elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ja mitteelamu püstitamisel, kui nende ehitisealune pind on 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m. Ehitusseadustiku lisa 2 järgi on elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone ja mitteelamu kasutamiseks vaja esitada kasutusteatis, kui nende ehitisealune pind on 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m.
Järelikult tuleb uue garaaži ehitamise korral tuleb esmalt kindlaks teha, kui suurt garaaži soovitakse ehitada, st milline on tulevase garaaži ehitisealune pind. Arvestades ehitusseadustiku lisades kasutatud määratlusi – „elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone“ ja „mitteelamu“, võib tekkida ka küsimus, kumma määratluse alla garaaž kuulub. Kui garaaž lugeda mitteelamuks, siis tuleb ka kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga garaaži ehitamiseks esitada ehitusteatis.
Kuna garaaž, mida soovite ehitada on igal juhul suurema ehitisealuse pinnaga kui 20 m2, on selle ehitamiseks vaja esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kuid vaid eeldusel, et selle ehitisealune pind jääb alla 60 m2. Suurema ehitisealuse pinnaga garaaži ehitamiseks on vaja taotleda ehitusluba ja kasutusluba ja hinnata, kas ehitusloa väljastamise aluseks on detailplaneering või projekteerimistingimused.
Kuna ehitusloakohustuseta ehitiste puhul ei ole vaja koostada detailplaneeringut ega taotleda projekteerimistingimusi, võib praktikas tekkida küsimus, mitu ehitusloakohustuseta ehitist võib ühele kinnistule ehitada.
Ehitamise kohta saab rohkem lugeda Kinnisvarakooli raamatust «Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel.»