Viimaste aastate soojade talvedega kipuvad majaomanikud unustama, et kõige karmima kliimaga aastaajaks on siiski vaja ettevalmistusi teha, kirjutab Arco Vara nooremmaakler Indrek Servinski.
Sisuturundus
Muuda maja ja aed talvekindlaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käre pakane ja lumi saabuvad majapidamiste jaoks enamasti ootamatult, nii et lumelabidat pole käepärast ja veetorustik satub külmumisohtu. Seetõttu pole veel hilja oma kinnisvara talvises valmisolekus veenduda ja vajadusel üht-teist kohendada.
Kuni lund ei ole sadanud, saab aias teha heakorratöid: riisuda ja ära vedada kõdunevaid lehti ja õunapuude alla kukkunud õunu, koristada tuulega langenud oksi, lõigata maha koltunud taimevarsi jms. Kellel on aias väike veesilm, see saab selle tühjendada ja puhastada ning vajadusel talveks katta.
Sageli vedeleb aedades igasugu tööriistu, kastmisvoolikuid ja laste mänguasju, mis tuleks võimalusel varjule viia. Kastmisvoolikud tuleks veest tühjendada, et need külmaga ei jäätuks.
Üle tuleks kontrollida aiapiirded ja väravad, viimastel tuleks õlitada hinged ja lukud.
Kui teede ja platside alla on paigaldatud soojuskaabel, peaks kontrollima selle toimimist.
Küttekehad – liigne kontroll liiga ei tee
Küttesüsteemid ja elava tulega küttekolded vajavad kindlasti kontrollimist. Praeguseks on keskküttesüsteemid ja õhksoojuspumbad kodudesse juba sooja andmas ning võimalikud vead kindlasti ilmnenud, aga ahjudel ja kaminatel silma peal hoida pole kunagi liiast. Kui ei ole veel jõutud korstnapühkijat kutsuda, siis tehke seda. Samuti vaadake, et kaminatel ja ahjudel oleksid uksetihendid korras ning uksed sulguksid tihedalt.
Kortermajade haldajad peaksid olema samuti nüüdseks jõudnud küttesüsteemi probleemides selgusele ja võimalikud lekked on ilmselt likvideeritud. Küll aga peaks sajaprotsendiliselt veenduma selles, et soojasõlmes oleksid sõelad puhastatud ja kõik muu laitmatult hooldatud. Iga tehniku väljakutse tähendab konkreetset kulu korteriühistule ja selle liikmetele.
Kui kütmisega on kõik korras, siis veenduge kodudes, et te soojaks köetud õhuga ilma ei küta. Tähelepanu tuleks pöörata akendele isegi siis, kui on tegemist uute plastakendega, kuna need võivad aja jooksul vajuda, hakkavad külma õhku läbi laskma ning nõuavad seetõttu reguleerimist.
Vanemate akende puhul ei praktiseerita enam kleepimist, mis muudab aknaraamid visuaalselt inetuks, vaid pigem paigaldatakse tihendid, mida on ehituspoodides väga lai valik.
Katused vajavad samuti tähelepanu
Enamasti suhtuvad majaomanikud katustesse kui millessegi endastmõistetavasse ja need jäetakse unarusse kuni katusekate tormis kannatada saab või vihmavee äravooluga probleeme tekib. Katuse korrasolekut tuleks vähemalt kord aastas visuaalselt hinnata, vaadates, kas ei esine tormikahjusid või pole kusagile kogunenud rämpsu, mis takistab sademete äravoolu.
Lamekatusega majadel, sealhulgas ka kortermajadel, võib katusele kogunenud prügi lihtsasti ummistada majasisesed äravoolud ja tekitada basseinisuuruse veeloigu.
Kindlasti tuleks puhastada vihmaveerennid ja kellel on neisse külmumise vältimiseks paigaldatud soojuskaabel, siis ka seda tuleks kontrollida ning testida.
Kui maja hooldamisel endal jaksu ja teadmisi napib, siis pöörduge kindlasti vastava ala asjatundjate poole. Igaühele ei ole ju jõukohane katustel turnida või vee- ning küttesüsteemi ja elektriseadmeid remontida.
Kortermajades peaksid ühistud julgemini nõudma ja kontrollima halduritelt ja lepingupartneritelt oma lepinguliste kohustuste täitmist, et vähendada ootamatuid kulutusi remondile või hooldusele.
Küsimuste korral kirjutage indrek.servinski@arcovara.ee