Igaüks on kuulnud õuduslugusid sellest, kuidas alles pärast tehingu tegemist on ilmsiks tulnud uue elamispinna arvestatavad puudused, olgu siis tegu üüripinna või ostutehinguga. Kuidas möödapanekuid vältida?
10 asja, mida enne iga kinnisvaratehingut kontrollima peab
30. detsember 2015, 08:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõde on, et lõplikult seda teha ei saagi, sest alati jääb variant, et üürileandja või eelmine omanik varjab sinu eest mõnd puudust meisterlikult. On aga mõned punktid, mida igal juhul ise eelnevalt kontrollida saad.
1. Niiskus. Vahet pole, kas tegu on korteri või majaga, niiskusprobleem võib rünnata igal pool. Arukas müüja on peamised märgid muidugi hoolikalt peitnud, aga varjatud niiskusprobleemide avastamiseks tasuks märgades ruumides kiigata näiteks seinakappidesse. Kindlasti tuleks üle kontrollida laed ja seinanurgad – ka seal võivad end peita märgid niiskuskahjustustest.
2. Aknad. Tee kõik aknad lahti ja kontrolli nende liikuvust. Kui sul pole plaanis kapitaalremonti, on parem, kui kõik aknad laitmatult töötavad, sest nende väljavahetamine ei ole kaugeltki odav lõbu. Juhul, kui akendega tekib probleeme, on see üks võimalus hinna alla kauplemiseks.
3. Maitse vett. Ühe ja sama asula vee kvaliteet võib olenevalt asukohast märkimisväärselt erineda. Isegi, kui tead, et selles linnas või alevis on üldiselt hea vesi, tee see lisaliigutus, ava kraan ja maitse. Võib juhtuda, et sinu unistuste kodu asub just selles ühes piirkonnas, kus puhta joogiveega on probleeme. Ja see pole tühiasi, mille puhul silma kinni pigistada saaks.
4. Kontrolli põrandaid. Mõistagi ei saa sa kogu elamise põrandaid millimeeterhaaval läbi kompida, aga läbi iga ruumi võiksid selle mõttega jalutada küll, et kontrollida, kas põrand kusagil märkimisväärselt vajub. Kui seda esineb, on alust kahtlustada tõsisemaid konstruktsioonikahtlustusi ning arvestada tuleb kopsakate remondikuludega.
5. Katusehari. Olgu tegu korter- või eramajaga, kontrolli, kas katusehari jookseb sirgelt. Kui mitte, tähendab see, et katus võib lekkida ja isegi, kui tegu on kortermajaga ning sinu korter ei asu kõrgeimal korrusel, võib lekkiv katus kombinatsioonis halvasti toimiva ühistuga pikapeale ka sulle probleeme tekitada.
6. Praod. Kas maja sise- või välisseintel ilmneb pragusid? Kui jah, võib see olla märk maja kehvast ehituskvaliteedist ja vajumisest. Selline kodu oleks targem ostmata jätta, sest probleemid on nii tõsised, et nende kõrvaldamiseks võib kuluda uue maja ehitamise raha.
7. Ülalpidamiskulud. Alati küsi üürileandjalt või eelmiselt omanikult näha aasta kõige külmema kuu kommunaalarveid. Kui need on sulle vastuvõetamatult kõrged, võib eeldada, et elamisega on midagi nihu.
8. Küttesüsteem. Ükskõik, milline see on, kui vähegi võimalik, kontrolli selle korrasolekut. Kui tegu on ahiküttega, palu omanikul tuli alla teha. Kui kohaliku keskküttega, siis lase see samuti sisse lülitada.
9. Vesi ja kanalisatsioon. Tõenäoliselt ei saa sa lasta vanni vett täis ja seda siis tühjaks jooksma panna ning panna tööle samal ajal pesumasinat ja nõudepesumasinat, kuigi see annaks suurepärase ülevaate äravooolusüsteemi korrasolekust. Aga vähemasti vett võiksid tualetis tõmmata küll ja pärast põhjalikult käsi pesta, et näha, kas kanalisatsioon toimib.
10. Naabrid. Kui vähegi võimalik, kõnele mõnega neist. Sa võid tulla tagasi pärast ametliku külastuse lõppu ja otsida mõni naabritest üles. Sealt saad väärtuslikku infot nii selle kohta, missuguses seisus on sind huvitav kinnisvara kui ka selle kohta, kellega sa kõrvuti elama hakkaksid.