Liit: koristamata lumi ja jää võivad kohtuasja kaasa tuua
21. jaanuar 2016, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistutele teevad talviti enim muret lumised ja libedad kõnniteed, kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. «Sulalumest libedad kõnniteed või räästas rippuvad jääpurikad võivad aga trahvi, hullemal juhul koguni kohtuasja kaasa tuua,» hoiatas Mardi.
Korteriühistutel tuleb talviti korrastada nii kinnistu territoorium kui ka täita ehitusseadustiku § 97, mille kohaselt on teega külgneva maatüki omanik linnas, alevis ja alevikus kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda . «Muidugi on ühistud lumekoristusel väga tublid, kuid panna korteriomanikud läbi ühistu vastutama mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest, lisab neile hulga rahalisi kohustusi,» kõneles Mardi. «Kohalik omavalitsus võiks võtta selle osaliselt enda kanda või siis ühistud teede korrashoiul rahaliselt toetada - pisteliselt graniitsõelmete jagamisest jääb paraku väheks,» kõlas Mardi seisukoht. Niisamuti võiks Mardi sõnul sisse seada infotelefoni, kuhu saaksid kinnistuomanikud helistada ja koristamise soovist teada anda,juhul kui lumesahk on värskelt puhastatud kõnnitee sõiduteelt lükatud lumelopaga ära lagastanud.
Lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. «Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest,» hoiatas Mardi. Ta tuletas ka meelde, et kinnistu territooriumil juhtunud õnnetuse, näiteks allasadanud lumest või jääst põhjustatud kahju korral vastutab iga korteriomanik kui kinnistu kaasomanik. «Kannatanu võib valida välja ühe korteriomaniku ja nõuda temalt sisse tekitatud kahju ning kõnealune korteriomanik peab ise teistelt ühistu liikmetelt hiljem nende osa kahjust sisse nõudma,» rääkis Mardi.