Viieliikmelise pere terve aasta prügi mahub klaaspurki (1)
1. veebruar 2016, 11:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas sina kujutad ette, et terve su perekond toodaks aasta jooksul nii vähe prügi, et see mahub ära pisikesse klaaspurki? Selgub aga, et see on täiesti võimalik.
Suurbritannias elav Bea Johnson usub, et kõik inimesed saaksid toota palju vähem prügi, kui nad vaid pingutaksid. Ta on seda enda näitel ka edukalt tõestanud ja oma prügivabast elust raamatugi kirjutanud, vahendab Daily Mail. Bea mantra on: keeldu, vähenda, taaskasuta, taaskäitle, mädanda. Bea meelest on ideaalmaailm selline, kus me keeldume kõigest ebavajalikust, mille praegu mõtlematult vastu võtame: plastikpakenditest, tootenäidistest, rämpspostist. Nii väheneks tuntavalt meie toodetava prügi hulk.
Bea soovib, et kõik inimesed kasutaksid taaskasutatavaid kotte ja pakendeid, et poes saaks kõike osta isikliku taara sisse: nii piima, õli kui ka juustu ja vorsti. Pakendid, mida selleks kasutatakse, oleksid papist või klaasist. Toidujäätmeid kompostiksid aga kõik, mitte üksnes maal elavad inimesed.
Bea ise elab sellist elu. Tema viieliikmelise pere kodus puudub isegi prügikast. Kõik pereliikmed kasutavad bambusest hambaharju, mis hiljem looduses lagunevad. Nad kasutavad kuivšampoone ja teevad ise oma päikesekaitsekreeme. Teismeliste lastega kasutab ta väga hea meelega Nike´i taaskasutusprogrammi: kui viid neile oma vanad jalanõud, kasutavad nad seda materjali, et teha mänguväljakutele pinnakatteid. Kõik, mis nende peres üle jääb ja mida taaskäitlemisse suunata ei saa, annab ta tasuta ära. Ning vähe sellest: Bea väidab, et terve aasta jooksul tekib nende peres vaid pisike klaaspurgitäis sellist prügi, mis tuleb klassikalisel meetodil lihtsalt ära visata.
Muidugi pole ta alati sellist elu elanud: varem nautisid nad kõiki hüvesid, mida nad oma tasuvate töökohtadega endale lubada said: peres oli kaks autot ja kaugelt üle nende vajaduste sisustatud kodu. 32aastaselt leidis naine, et tema kihlasõrmus peaks maksma kaks abikaasa Scoti kuupalka, ja ta veeniski meest seni, kuni too talle uue ja kallima sõrmuse ostis. Täna üsna maalähedane naine värvis toona juukseid plaatinablondiks, kandis kunstküüsi ja lasi otsaesisele regulaarselt Botoxit süstida. Nüüd tunnistab ta aga, et tundis toona kogu aeg, et miski on valesti. Tasahilju hakkas ta asju enda ümber vähendama ja materiaalseid väärtusi vähem hindama. Seitse aastat hiljem elavad nad täiesti teistsugust elu minimalistlikus valges kodus. Mõistagi ostavad nad taaskasutatud riideid ja söövad puhast toitu.
Paljude jaoks läheb ta aga siiski liiale: jumestamiseks kasutab ta näiteks tugeva pigmendiga maitseaineid, naha niisutamiseks kookosrasva ja tema kodus ei leidu lisaks kõigele ühtegi raamatut ega perefotot: kõik selline kraam on digitaalne, sest raamatute trükkimine ja piltide ilmutamine kurnab tema hinnangul loodust.
Kas sind piinab prügikogus, mida teie pere toodab? Kas kaalud selles osas muudatuste tegemist või oled neid juba teinud ja kui, siis mida?