Lugeja mure: kuidas saada lahti korterisse sisse kirjutatud puuküürnikust?

Kui üürnik ei taha, siis ta ära ei lähe. Foto: Ants Liigus

Toimetuselt palus abi lugeja, kes maadleb korterisse sisse kirjutatud puuküürnikuga. «Üürnik väidab, et kuna korter on rahvastikuregistris registreeritud tema elukohana, võib ta seal elada ka pärast üürilepingu lõppemist. Kuidas saan omanikuna sellest sissekirjutusest vabaneda?» uuris lugeja.

Vastab vandeadvokaat Alan Biin, advokaadibüroost Biin&Biin:

Rahvastikuregistri seadus kohustab isikut registreerima oma elukoht, aga ei näe ette karistust selle registreerimata jätmise eest. Rahvastikuregistris registreeritakse isiku elukoht üldjuhul aadressi täpsusega (majanumber või kortermaja puhul maja- ja korterinumber). Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks, maksude jaotamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning annab kohaliku omavalitsuse elanikule õiguse saada registreeritud elukoha linnalt või vallalt sotsiaalteenuseid.

Asjaolu, mida paljud inimesed ei tea, on see, et ka üürilepingu alusel võib rahvastikuregistris enda elukohaks registreerida üüritava eluruumi ning seda saab üürnik teha ilma eluruumi omaniku nõusolekuta ja teadmiseta üksnes üürilepingu alusel. Kuid mida teha olukorras, kus üürileping on lõppenud või te olete omandanud eluruumi, aga üürnik või endine omanik ei ole rahvastikuregistris oma elukohta muutnud?

Ühest küljest võib öelda, et see ei tohiks omada mingit tähtsust, kas minule kuuluvas eluruumis on registreeritud mõne isiku elukoht, kes seal tegelikult ei ela. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei anna registreering rahvastikuregistris isikule mitte mingisugust õigust pretendeerida selle eluruumi kasutamise õigusele, veel vähem omandiõigusele. Samas toob elukoha registreering rahvastikuregistris kaasa selle, et tihti saadavad riigiasutused, sealhulgas kohtud, kohtutäiturid ja muud isikud posti ja tähitud kirju rahvastikuregistris registreeritud aadressil. Igapäevase elu muudab üsna ebamugavaks, kui pead pidevalt kirjakandjale või kohtutäiturile selgitama, et mõni  isik ei ela sellel aadressil, kuigi rahvastikuregistri järgi on see registreeritud tema elukohaks.

Et selliseid ebamugavusi vältida, on seadusandja näinud rahvastikuregistri seaduses ette eluruumi omanikule õiguse taotleda rahvastikuregistrist elukoha registreeringu kustutamist, kui isik tegelikult seda eluruumi ei kasuta.

Rahvastikuregistri seaduse § 46 alusel on eluruumi omanikul õigus esitada kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele avaldus, et lõpetada väidetava eluruumi kasutaja elukoha registreering omanikule kuuluvas eluruumis. Seejärel saadab kohalik omavalitsus 10 päeva jooksul väidetavalt selles ruumis elavale isikule rahvastikuregistris märgitud aadressil teate, et registreeringu lõpetamise avaldus on omaniku poolt esitatud ning avaldab sellekohase teate ka väljaandes «Ametlikud teadaanded». Juhul kui väidetav elanik 1 kuu jooksul kirja saamisest või «Ametlikes teadaannetes» avaldatud kuulutuse avaldamisest ei tõenda kohalikule omavalitsusele vastupidist, st et ta elab selles eluruumis ja kasutab seda õiguslikul alusel või tal on omanikuga pooleli kohtuvaidlus eluruumi kasutusõiguse üle, siis kustutab kohaliku omavalitsuse pädev asutus isiku registreeringu rahvastikuregistris selle eluruumi kohta.

Seega ei ole eluruumi omanik kohustatud taluma, et temale kuuluvasse eluruumi on rahvastikuregistris märgitud mõne muu isiku elukoht, kes seal tegelikult ei ela ning kellel puudub õiguslik alus selle eluruumi kasutamiseks.