Kui ühel hetkel tunned, et oled aastakümneteks panga ori, väsinud ja tüdinud oma tarbetult suurest kola täis kodust, siis milline võiks olla väljapääs? Üks variant on näiteks kõigest ebavajalikust vabanemine ja uue, imetillukese kodu ehitamine.
Noorpaar: tõmbasime senisele elule joone alla, et võlavabalt elada
15. veebruar 2016, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii tegid kaks ameeriklast, Jenna ja Guillaume, kes tundsid 2013. aastal, et nende töö ei paku neile enam midagi, neil on kõrini asjadehunnikutest, mis nende liiga suurt kodu täidavad, ja nad lihtsalt ei taha sedasi edasi elada. Sündis mõte minna reisima, aga seda nii, et kodu oleks kogu aeg käepärast. Ja paar leidiski võimaluse, kuidas seda teha.
Nad müüsid maha kõik, mis neil oli, ja ehitasid mobiilse minikodu, kus on olemas kõik eluks vajalik. 2014. aastal sai see valmis ja järgmised kaks aastat veetsid noored USAs ja Kanadas ringi rännates. Suuremad rännakud on nüüd tehtud, kuid minimalistlikust elustiilist ja minikodust pole paar endiselt loobunud ega kavatsegi seda teha. Ja oma elustiilivalikul pole nad sugugi üksi: minikodude liikumine on muutunud tohutult populaarseks nii USAs kui ka Euroopas. Miks?
«Inimestel on kõrini kõrgetest üürihindadest ja 30aastasest laenuorjusest. Kui sa ühel hetkel mõistad, et sa käid tööl vaid selleks, et maksta maja eest, kus sa pikkade tööpäevade tõttu peaaegu ei viibigi, on see kõike muud kui tore,» ütleb Guillaume Postimehele. Tema sõnul on minikodu sellele nii tüüpilisele elustiilile suurepäraseks alternatiiviks.
Vähemtähtis pole ka fakt, et minikodude liikumine kurnab vähem keskkonda. «Paljud inimesed tunnevad oma elukeskkonna ja selle säilimise pärast muret. Minikodu on siinkohal suurepäraseks lahenduseks, sest selle ehitamiseks kulub vähe ressursse, samuti on selle edasine ülalpidamine palju vähem keskkonda saastav – enamik minikodusid kasutab elektri saamiseks näiteks päikesepaneele,» selgitab Guillaume.
Pole vaid lastetute noorpaaride lõbu
Talle ja Jennale on korduvalt heidetud ette silmakirjalikkust: minikodu küll ja päikesepaneelid ka, aga nad ju kasutavad oma kodu reisimiseks ja järelikult kulutavad tohututes kogustes kütust. «Mõnes mõttes on see muidugi tõsi, aga arvestades, millised on olnud meie kulud majaehitusele ja selle igapäevasele ülalpidamisele, kulutame me siiski kordades vähem loodusvarasid kui keskmine Ameerika pere, Meil pole hiiglaslikku suurte küttekuludega maja, mitut autot ja nii edasi. Talve veetsime Colorados ühes kohas ega rännanud seega ka nii palju ringi, sedasi langesid ka meie kütusekulud,» räägib mees. Ja rõhutab, et enamik minikodudes elavaid inimesi ei ehita neid mobiilseks, vaid tavalise elumaja põhimõttel ja seega on nende kulud igapäevaelule veel eriti madalad.
Skeptikute vastuargumente on paar ja nende mõttekaaslased kuulnud igasuguseid, üks peamisi on väide, et kahekesi võib ju sellist elustiili lubada, aga lapsi säärastesse tingimustesse elama suruda küll ei tohi. Jenna ja Guillaume kinnitavad, et see pole päris kindlasti tõsi ja paarid, kes otsustavad lapsi saada, ei loobu reeglina oma kord juba omaks võetud põhimõtetest elada minimalistlikult ja väikesel pinnal. «Kui sa oled kord juba saavutanud kontrolli oma elu ja rahaasjade üle, siis nii kergesti sellest ei loobuta. Kui aasta aega ringi rändasime, kohtusime paljude mõttekaaslastega, kes elavad oma tillukestes kodudes lastega, ja on oma elukorraldusega väga rahul,» ütleb Guillaume.
Rohkem infot minikodude liikumise kohta leiad paari koduleheküljelt.