Saatuslikud vead, mis võivad vana maja hävitada
6. aprill 2016, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vana maja puhul ei mõisteta tihtipeale, et tegemist on nö. hingava konstruktsiooniga ja tihedad kilematerjalid, auru- ja tuuletõkked võivad tekitada probleeme,» rääkis Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto ehitusmessil Postimehele.
Vana maja põhivaenlaseks on Elvisto sõnul niiskus. «Niiskustõkked on küll vajalikud, kuid neid tuleb osata kasutada. Vana maja ei tohi kilesse pakkida. Inimesed peaks seda küll teadma, aga ikka tuleb ette, et seda ei järgita,» nendib ta. Oluline on ka ventilatsioon. Samas ei saa tema sõnul tavainimeselt oodata, et too ehituses vaga kodus oleks ja kõiki neid asju oskaks märgata. «Tuleb ehitajalt ja arendajalt selliste asjade kohta küsida - millist konstruktsiooni ja materjali on kasutatud, kes on projekteerija, insener ja arhitekt, kes tegi järelvalve,» soovitab ta.
Ikka veel tuleb aga paraku ette olukordi, kus arendaja kasumiahnusest on vana maja lihtlabaselt uue laudisega üle löödud. «Mis seal konstruktsiooni sees toimub, see võib tunda anda alles 5-10 aasta pärast ja siis pole see enam arendaja mure,» nendib Elvisto.
Kuidas ikkagi oma kodus kontrollida, et maja pole taastamisel vusserdatud? «Niiskust on lihtne kontrollida hüdromeetriga, ka CO2 andur võiks ka olla: see näitab ventilatsiooni taset ja sisekliima olukorda,» soovitab Elvisto. Abi on ka omaenda ninast. «Kui on ikka halb või kahtlane lehk, olgu see siis ebameeldivate kunstmaterjalide lõhn või niiskusest tulenev kopituselõhn, see annab märku, et tuleks asja lähemalt uurida.»