Eesti häda: tahetakse ehitada odavalt ja pole õppinud meistreid (1)
8. aprill 2016, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hea katus sõltub materjalidest ja meistrist,» nendib Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu eestvedaja Peeter Kärp. «Aga paraku pole Eestis viimase 20 aasta jooksul ühtki inimest katusemeistriks koolitatud, kõik on iseõppijad,»räägib Kärp.
Alles tänavu saavad kutse esimesed katuseehitusele spetsialiseerinud plekksepad, aga viilkatuste spetse pole kuskilt võtta. «Kutsestandardi loomine aitaks palju vusserdamist ära hoida,» leiab Kärp.
Teiseks suureks komistuskiviks on Kärbi sõnul soov ehitada võimalikult odavalt. «Nii valitaksegi kõige odavamad materjalid ning palgatakse katust paigaldama suvalised üldehitajad ning kuigi tulemuse kohta valetatakse, et oh, see kestab mitu põlve, peab taoline katus vaevalt 10 aastat vastu,» hoiatab ta. «Aga head asja odavalt ei saa, see käib kogu ehituse kohta.»
Väärt katus aga kestab tõesti üle inimpõlve. «70-80 aastat kindlasti,» nendib Kärp. Kõige kestvamamaks materjaliks on katusekivid, ka looduslikud kivid ja kallim plekk. Korralikku kestvat sindel- või muud puitkatust, mida vanaisad kiidavad, on aga Kärbi sõnul tänapäeval raske leida. «Pole enam taolisi südametunnistusega meistreid, nagu ennevanasti, samuti pole materjal enam nii kvaliteetne - kasutatakse odavat puitu ning katus ei pruugi kaua kesta,» hindas ta.