Galerii: vaata, missugune näeb välja Pipi looja kodu

Kristel Trell
, Kodu.postimees.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotol juhendab 60-aastane Astrid Lindgren filmivõtetel Gotlandi saarel Pipi Pikksuka osatäitjat Inger Nilssonit. Taustal Pipi elupaik Segasumma suvila.
Fotol juhendab 60-aastane Astrid Lindgren filmivõtetel Gotlandi saarel Pipi Pikksuka osatäitjat Inger Nilssonit. Taustal Pipi elupaik Segasumma suvila. Foto: Foto EXP/ SCANPIX

Põhjamaistes heledates toonides seinad ja puitmööbel, palju kunsti  ja raamatuid: selline oli kodune keskkond, mis mõjutas ilmakuulsat lastekirjanikku Astrid Lindgreni. Tema kodu on Stockholmis Dalagatanil on nüüd muuseumina uudistajaile valla.

Üle kuuekümne aasta oli see avar korter Lindgrenite perele koduks. Kui Astrid ja Sture Lindgren aastal 1941 Dalagatanile kolisid, oli avar korter tõeline unelmate kodu: neli tuba ja köök, kaks tualettruumi. Seni kahetoalises elanud pere nautis avaramaid elamisvõimalusi ja tütar Karin sai oma toa.

Astrid Lindgreni kodu tagasihoidlikust sisustusest aimub siiski kirjaniku peent stiilitaju. Nii sobitab ta interjööri värvilisi elemente, palju leiab kodust kunsti. Just selles kodus puhkes Lindgren kirjanikuna tõeliselt õitsele, kuigi rasked saatuselöögid ei jäänud tulemata: 1958. aastal suri abikaasa Sture ning 46-aastaselt lesestunud Astrid jäi tütar Kariniga alul Dalagatani korterisse kahekesi, hiljem elas seal aga päris üksi. Dalagatanist sai aga laste ja lastelaste kohtumispaik, kus pühi ja sünnipäevasid tähistati. Sealsamas, oma Dalagatani kodus, lahkus kuulus kirjanik ka meie keskelt. Vaata tema kodu pilte siit!

«Eestlased peaksid samuti oma kirjanike majamuuseme hoidma. Tammsaare on kirjanikuna ka maailmas tuntud mees ning Maarja Vainole suur tänu muusemi elushoidmise eest. Meil ei taha aga ametnikud alati sellest aru saada, kui oluline on kirjaniku kodu muuseumina hoidmine,» rõhutab Soomes elav Eesti kirjanik Imbi Paju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles