Postimehe koduportaali lugeja tunneb huvi, millest kinnisvara turuväärtus tegelikult sõltub ja kas kaheldes hindamise õigsuses tasub pöörduda teise büroo poole.
Pahane lugeja: millest kinnisvara turuväärtus siis sõltub?
17. mai 2016, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt kurdab lugeja, et pole rahul summaga, millele tema kinnisvara hinnati – ta usub nimelt, et summa on liiga madal ja hindaja põhjendus, et väärtus tuleneb eelkõige vara asukohast, tema hinnangul ei päde, sest objekt ise on värskeltremonditud nii seest kui väljast ja peaks seega olema palju rohkem väärt.
Küsisime nõu Arco Vara kinnisvarabüroo Viljandi ja Viljandimaa hindaja Egle Milleri käest. Miller selgitab, et kinnisvara turuväärtus sõltub tõepoolest eelkõige hinnatava vara asukohast, seda nii makro- kui mikrotasandil, samuti turusituatsioonist ja hinnatava vara olemusest (seisukord, kommunikatsioonid, kõrvalhooned, küttesüsteem). Kui tuua välja aga üks kõige olulisem väärtuse määraja, on see Milleri sõnul siiski asukoht.
Kui inimene tunneb, et hindamisaruanne pole aus, on esimene soovitus pöörduda siiski hindaja enda poole. «Oluline on, et kliendile selgitatakse, miks kinnisvara turuväärtus hinnati selliseks nagu see oli esitatud hindamisaruandes. Kogenud ning piirkonda hästi tundev hindaja oskab kindlasti kliendi küsimustele argumenteeritud vastused anda,» ütleb Miller.
Uus katse võib olla kasutu
Kuigi lugeja tahaks väga pöörduda teise kinnisvarabüroo poole ja tellida sealt uue eksperthinnangu, sest ta ei suuda hindamise tema jaoks kehvapoolset tulemust uskuda, ei pea Miller seda kuigi otstarbekaks. «Teise kinnisvarabüroosse pöördumine ja uue eksperthinnangu tellimine ei pruugi anda teistsugust hindamistulemust. Samas piirkonnas tegutsevad hindajad kasutavad üldjuhul sarnaseid võrdlusobjekte ning saadud tulemused võivad erineda pluss-miinus 10 protsenti. Võrdlusobjektide valik on alati subjektiivne, sest teostatud võrdlustehingute hulgast tuleb teha valik, mis on kõige sarnasemad hinnatavale varale oma asukohalt, seisukorralt, suuruselt, konstruktsioonilt ning kommunikatsioonidelt,» ütleb ta.
Samas meenutab Miller, et kliendil on alati võimalus pöörduda Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu aukohtu poole, tehes ühingule vastav avaldus. «Aukohtu pädevuses on anda hinnang ühingu liikmete ja kutseliste hindajate võimalike kutsestandardiga sätestatud normidele mittevastavate kutse-eetika rikkumiste kohta. Aukohus ei anna hinnangut hindamisaruandes hinnatud turuväärtusele või mõnele muule väärtuse liigile, ei koosta uut hindamisaruannet ega lahenda pooltevahelisi vaidlusi, mis ei ole seotud aukohtu pädevusega,» selgitab Miller.