Puit või kivi – majaostja põhivalikud

, Arco Vara Tartu piirkonna maakler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arco Vara

Kuigi kõlab arvamusi, et üks õige Eesti kodu ehitatakse ikka kivist, koguvad üha enam populaarsust ka puidust eramud ning kortermajad, kirjutab Arco Vara Tartu piirkonna maakler Janika Toots.

Tänapäevased mitmekesised ehitustehnoloogiad võimaldavad eramuehituses kasutada laialdaselt väga erinevaid materjale, kuid tavaliselt koondub koduostja dilemma ühe valiku alla – kas osta puu- või kivimaja?

Kui rääkida ehitusfaasis majade soetamisest, siis on otsus sageli seotud maja valmimise kiirusega, sest puitmaja valmib kiiremini kui kivimaja.

Kui aga soovitakse osta valmis maja, siis ei ole erilist vahet, kas tegu on kivi- või puitmajaga, oluliseks muutuvad ehituse kvaliteet ning asukoht.

Puitmaja valiku puhul tuleks eristada palkmaja ja puitkarkassmaja. Viimane koosneb lisaks puidust karkassile peamiselt kipsplaadist, aurutõkkest, soojustusest, tuuletõkkest ja välisvoodrist. Seega puidu osakaal ei ole tegelikult väga suur.

Puitmaja on kergema kaaluga ja seetõttu saab rajada maja vundamendi soodsamalt. Majakarbi püstitusaeg on samuti puitmajal oluliselt kiirem, kuna elektri-, vee- ja muude kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb kivimaja ehitusel arvestada lisatöödega kivisse freesimise ja puurimise näol. Analoogseid nüansse on veelgi.

Puit mängib

Puitmajale võivad erinevad seened ja niiskus kiiremini külge hakata kui kivimajale, kuid samas on hoone looduslikum ning hingab paremini.

Kõige keerulisem on puitmajade juures ära hoida nagisemist ja seda eriti tugevate tuulte korral. Kõik on kuulnud ütlust „puit mängib”, mis äraseletatult tähendab, et puitmaterjal kas paisub või kahaneb. Seda on hästi tunda just aastaaegade vahetusemisel. Selle tõttu tekivad praod seinte ja lae piirjoonele, aga ka mujale. Kuigi väga palju oleneb ehitusmaterjali ja ehituse kvaliteedist, tunnistavad suur osa puitkarkassmajade omanike, et taoline nagisemine mõnikord häirib.

Kivimaja peetakse küll rahva seas tugevamaks ja kindlamaks, aga parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on Eesti linnade vanad puumajad, mida vaatamata vägagi ebapiisavale hooldusele on hulgaliselt säilinud.

Oluline on toimiv kooslus

Tegelikult on nii puit kui kivimajal omad plussid ja miinused, kuid kõige olulisem on, et kooslus töötaks. Elukeskkonna määrab suuresti õigete soojustus- ja siseviimistlusmaterjalide ning korralikult lahendatud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi kasutamine. Materjalide ja süsteemide vastastikune säästlik toimimine määrab ka maja hinna, kuigi üldjoontes on kivimajad praegu veel kallimad. Siiski koguvad üha enam populaarsust puitmajad ja linnapildis on seda ka väga hästi näha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles