:format(webp)/nginx/o/2016/05/26/5434055t1hfd59.jpg)
Naabritele politsei kutsumises pole iseenesest midagi ebaharilikku, kui nood otseselt teiste elu häirivad. Aga mõnel juhul oleks kaebajal ehk targem inimasustusest eemale kolida.
Lapse naer tõi kaela naabri raevu ja ähvardused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt on selline ühe USAs Arizonase osariigis elava pere naaber, kes saatis perele kirja, milles ähvardas politseiga, kui nende väikelaps ei lõpeta õues naermist, vahendab Good Housekeeping.
Kirjas seisab:
«Armas «naaber»!
Te kolisite siia aasta tagasi ja esialgu otsustasin teile aega anda, et taipaksite ise probleemiga tegeleda, aga ilmselgelt olete te liiga hoolimatu, et midagi ette võtta. Sel nädalal on teie väike laps iga ilusa ilmaga oma aias edasi-tagasi jooksnud, naernud ja itsitanud. Selline tegevus häirib tõsiselt minu kaht koera ja lindu, kes istub akna kõrval ja meelsasti teie aias toimuvat jälgib. Võib-olla saaksite oma poja korrale kutsuda ja teda pisut vaigistada või siis vähemasti piirata tema õuesoleku aega 15-20 minutile päevas. Kui midagi ei muutu, siis arvestage: MA VÕTAN ÜHENDUST POLITSEIGA!»
Teadmaks, et lastele meeldib õues joosta, ei pea inimesel endal lapsi olema. Rääkimata sellest, et kõigil, kel on isiklik aed, on õigus lasta oma lastel õues möllata. Mõistagi tuleb last keelata, kui ta lõhub, laamendab ja oma tegevusega konkreetselt naabreid segab. Kas lapse naer aga saab millekski selliseks liigituda?