Nii me elasime. Kas mäletate?

Eneli Jaama
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

26. juuli hommikul avaneb Mustamäe paneelmaja korteri ukse taga kirev pilt: kompott kitsukeses korteris sagivatest näitlejatest ja filmitegijatest. Uksepakult püüab pilku ka ehe nõukogudeaegne ajas puutumatuks jäänud  sisustus. Justkui keegi ikka veel elaks nii!

Kopli Kinokompanii väntas Mustamäe esimese korruse korteris järjekordset võtet lühifilmile «August», mis räägib 11-aastasest Eesti tüdrukust Evast, kellel 1991. aasta augustisündmuste ajal tekib sümpaatia vene naabripoisi vastu. Nõukogude aja elu ja olu. Kas meenub?

Kõike oli liiga palju ja samas nii vähe. Korter on tulvil mälestusi. Esikus riidepuudel rippuvad luitunud ja lohmakad riided ja kummuti all sisse kantud jalanõud. Suure toa klaasist sektsioonkapil ridamisi reas Potsataja ja krokodill Gena pesupulbriga Sipsik. Tapeet on karjuvalt elutu ja õhumullidest konarlik. Rääkimata vitriinkappi peidetud arvukatest kristallpitsidest-pokaalidest, mida oli kombeks lauale tuua ainult pidupäeval. Nurgas aga vaikivad kineskooptelekas ja punane keeratava numbritablooga telefon. Kapil olevast kassett-kogumikust leiab vanad head Seelikukütid. Seinad on aga täis kas maale või meeneid. Vaba kohta naljalt ei leia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles