Ostad kodu? Viis kuluallikat, mis su senistele kulutustele lisanduvad

Kodu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kinnisvara ost, maja.
Kinnisvara ost, maja. Foto: SCANPIX

Kodukulud moodustavad enamasti suurima osa meie väljaminekutest. «Kui plaanis on koduost, siis lisaks kinnisvara müügihinnale pööra kindlasti tähelepanu esmapilgul varjatud kuludele, mis rahakotti pikemaajaliselt mõjutavad,» soovitab Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.

1. Ülalpidamiskulud

«Kodu ostmisel  lähtu pere vajadustest – mida väiksem korter, seda väiksemad on enamasti ka selle ülalpidamiskulud. Et kindlaks teha, kui suured on igakuised tegelikud kommunaalkulud ja millest need koosnevad, küsi kinnisvara müüjalt näha varasemaid arveid nii suve- kui talveperioodil,» soovitab ta. «Sõltuvalt kortermaja seisukorrast võivad küttekulud sama tüüpi korterites erineda kordades. Koduvahetuse puhul peaks arvestama võimalusega, et teatud ajal tuleb ülal pidada kahte elamispinda või elada üürikorteris, näiteks juhul, kui uus eluase alles valmib ning senine kodu on juba ostja leidnud.»

2. Ühistu halduskulud, remondifond

«Enne korteri ostmist uuri kindlasti, kas nii majas kui korteris on tehtud renoveerimistööd (katus vahetatud, seinad soojustatud, maja elektri- ja torusüsteemid uuendatud) ja milline on hoone energiaklass,» soovitab Maripuu. «Kas ühistul on lähiajal plaanis suuremaid remonditöid ja kas selleks kavatsetakse võtta laenu? Maja korrashoid on märk tegusast ühistust ning pikemas perspektiivis annab renoveerimine märkimisväärse energiakokkuhoiu. Samas tasub selgeks teha, kui suure osa moodustavad renoveerimiskulud korteri kommunaalkuludest ja kui pika aja jooksul seda tuleb maksta.»

3. Ühekordsed tehingukulud

Kui soetad kodu laenuga, tuleb lisaks laenumaksetele arvestada erinevate ühekordsete tehingukuludega: kinnisvara hindamisakt, lepingu sõlmimise tasu, notaritasu ja riigilõiv, mis kokku võivad moodustada enam kui tuhande euro suuruse väljamineku. «Näiteks kui korteri maksumuseks on 60 000 eurot, millest omafinantseering on 10 protsenti ja ülejäänud 50 000 eurot tasud laenuga, on ühekordne kulu suurusjärgus 1100 eurot: lepingutasu 1 protsent laenusummast ehk 500 eurot, notaritasu 340 eurot ja riigilõiv 85 eurot, hindamisakt maksab sõltuvalt korteri tüübist vahemikus 120-200 eurot,» selgitab Maripuu.

4. Laenuintressid

«Praegu on kodulaenu võtmiseks soodsad tingimused, sest laenuintressid on väga madalad. Siiski mõtle laenulepingut sõlmides sellele, kas laen on sulle jõukohane ka siis, kui laenuintressid tõusevad näiteks paari protsendipunkti võrra? Võimalusel tuleks koguda endale säästupuhver, millega saad hakkama vähemalt kolme kuu rahaliste kohustustega,» selgitab ta.

5. Kindlustus

Et enamasti on kodulaenu tagatiseks ostetav kinnisvara, tuleb laenulepinguga kaasa kindlustuskohustus. «Korteri või maja kindlustus kaitseb nii laenuandjat kui koduomanikku – kui peaks juhtuma õnnetus, näiteks suur tule- või veekahju – aitab kindlustus kinnisvara taastamisväärtuse hüvitada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles