Lugeja kirjutab: meie aastatetagune maasse kaevatud minikodu Siberis

Anna-Liisa Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhitektuuriprogrammi joonis kunagisest kodust.
Arhitektuuriprogrammi joonis kunagisest kodust. Foto: Marju Toom

Postimehe koduportaali lugeja kirjutab, et temalgi on omal ajal olnud minikodu. Tõsi, seda küll mitte vabast tahtest.

Täna 77-aastane Marju Toom ütleb, et minikodu, millest koduportaalis kirjutasime, on kui kristallpalee võrreldes selle majaga, milles tema pere veetis oma viis Siberi-aastat. 

«Ka oma muldse maja me tegime valmis ise - kaevasime ja ladusime mätastest - koos emaga ja meid aidanud kolhoosi lüpsitüdrukutega.

Sisustus oli samuti käepärastest materjalidest: vitstest, okstest, põhust, postipaki vineerist...

Aga kui laudlinale sai klaas põllulilledega, siis oli ka kodutunne taevas,» meenutab naine.

Kas ka sinul on kogemusi eriti pisikeses kodus elamisega? Jaga neid kommentaarides, aadressil kodu@postimees.ee või meie Facebooki-lehel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles