Peetri alevikku iseloomustab ühtehoidev kogukond

, Arco Vara maakler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arco Vara

Tallinna linnaga piirnev Peetri oli pikka aega Eesti kõige suurem küla, millest tänaseks on saanud üks moodsamaid alevikke, kus elab üle 4000 inimese ja tegutseb paarsada ettevõtet, kirjutab Arco Vara maakler Dmitri Bekker

Peetri alevik on viimastel aastatel muutunud aktiivseks ja kiiresti arenevaks piirkonnaks, kus ehitatakse palju era- ja kortermaju ning kus eelistavad oma peredega elada keskealised ja nooremad inimesed.

Elamispindade rajamisega paralleelselt on asulas välja kujunenud suurepärane taristu, mida

iseloomustavad hea bussiühendus Tallinna, Rae valla ja teiste lähimate keskustega ning supermarket. Laste tarvis on ehitatud lasteaed-algkool ja põhikool. Elanike vaba aja veetmist toetavad staadion ja spordiklubi, kus toimub mitmeid spordiüritusi.

Peetri elanik tahab Peetrisse jääda

Aleviku elanikke iseloomustab armastus oma kodukoha vastu – kodude vahetamisel eelistavad inimesed samasse paika jääda ehk kui nad näiteks müüvad korteri Peetris, siis ostavad maja või krundi uue maja ehitamiseks ka Peetrisse või Järvekülla. See on harjumus ja elustiil, millest inimesed ei taha loobuda.

Alevik on peamiselt täis ehitatud eramuid ning paaris- ja ridamaju, mis moodustavad majadest ca 70-80% (neid on üle 500) ja väike osa jääb kortermajadele (30-40 maja). See näitab, et piirkonnas eelistatakse elada võimalikult privaatset elu ja kui ehitatakse uut objekti, siis on see tavaliselt eramu või paaris/ridaelamu.

Peetris on praegu müügis ligi 50 korterit ja sama palju maju, mis näitab, et eluasemefond on kaldu rohkem eramajade poole. Aktuaalsed on ka hoonestamata krundid, kuid neid ei ole eriti palju saadaval, kuna krunte ostetakse hästi.

Peetri kinnisvaraturg on aktiivne

Maa-ameti andmete järgi on käesoleval aastal tehtud alevikus korteritega 90 ostu-müügitehingut, millest omakorda pooled on seotud suuremate korteritega (keskmine pind ca 100 ruutmeetrit) ja 25% on tehtud korteritega, mille pind jääb 50 ruutmeetri lähedale, mis näitab, et osta soovitakse pigem suuremaid kortereid.

Hoonestatud krunte (eramud, kahe pere elamud, ridaelamud) oli müüdud 33, hoonestamata krunte 14. Hoonestamata krundi keskmine pindala jääb 1500 ruutmeetri lähedale, müügihinnaga 80-90 eurot ruutmeeter. Kommunikatsioonid on tavaliselt hinna sees, vee- ja kanalisatsioonitrassid on juba välja ehitatud.

Majade pakkumised näitavad, et need on pigem uued arendused (ridaelamud) keskmise hinnaga 1600 €/m2. Eramuid ei müüda tihti – Peetri inimesed on tänu heale asukohale ja rahulikule elukeskkonnale kaunis lojaalsed, nad ei koli eriti sageli ja kui kodu on juba omandatud, siis elavad seal kaua.

Kuna kinnisvara hind on Peetris võrreldav Tallinna vanema eluasemefondi korteritega (1200 – 1400 eurot m²), siis kolitakse linnast tihti just Peetrisse, sest sama raha eest saab korteri uues majas, ühendus linnaga on kiire aga samas siiski linnakärast eemal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles