Kas keskmine eestlane ostab endale kodu, millest tegelikult unistab?

Anna-Liisa Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taasiseseisvumiseelne kortermaja.
Taasiseseisvumiseelne kortermaja. Foto: Postimees/Scanpix

Sel aastal on sõlmitud ligikaudu 38 000 kinnisvaratehingut, mis näitab, et tinglikult on kinnisvara soetanud iga viiekümnes eestimaalane. Aga milliseid kodusid eestlased peamiselt ostavad ja kas need lõppkokkuvõttes on kodud, millest nad unistavad?

LVM kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing ütleb, et kinnisvara tehingute statistikast üldiselt lähtudes on tänavu üksikute liikide võrdluses enim ostetud kinnisvara maatulundusmaa, sellele järgnevad tehingud väiksemate korteriomanditega ja neile järgnevad omakorda tehingud elamutega.

"Vaatamata asjaolule, et üksiku liigi mõistes on enim ostetud maatulundusmaad, on vaieldamatult tervikuna kinnisvara liikidest kokku kõige populaarsemad tehingud korteriomanditega," räägib Saksing. 

Väga palju eelistatakse korteriomandeid, mis asuvad Harju maakonnas, enim on neid tänavu müüdud aastatel 1971-1990 ehitatud kivimajades ehk niinimetatud paneelikates, korteri keskmiseks suuruseks aga on ligikaudu 48 ruutmeetrit. "Keskmiselt maksis selline tõenäoliselt kahetoaline korter tinglikult 47661 eurot, mis teeb keskmiseks ruutmeetri hinnaks 1001,92 eurot. Keskmiselt osteti kortereid kõige enam mai kuus. Sellise keskmise korteri ostmiseks keskmise palga eest kulutusi tegemata tuleb täna tööl käia järgmised neli aastat," toob Saksing välja.

Kuid Saksingu sõnul ei tasu mööda vaadata sellest, et kõige enam on tänavu siiski ostetud maatulundusmaad. "Kuigi alati ei ole sellise kinnistu ostjaks eraisik, peegeldab maatulundusmaade tehingute arv siiski iga keskmise eestlase soovi osta päris oma maatükk ja rajada sinna kasvõi mõttes päris oma kodu," ütleb ta.

Sellest võiks järeldada, et kuigi eestlane ostab üldjoontes kodu linna või linnalähedasse kortermajja, unistatakse tegelikult siiski oma majast. "Tänavune kinnisvara tehingute statistika peegeldab ilmekalt ühest küljest eestimaalaste ideaali omandada ja omada maatükki, kuhu kasvõi väga kauges tulevikus rajada päris oma kodu ja teisest küljest reaalsus, kus kõige praktilisem on soetada standardne enne Eesti taasiseseisvumist ehitatud korrusmaja korter," ütleb Saksing.

Eesti piires on pisut erinevusi, kuid üldpilt sama

Samal seisukohal on ka Mihkel Eliste Arco Varast. "Kinnisvara puhul ei saa siiski rääkida statistika ning tarbijate tegelike eelistuste kokkulangevusest. Kui me poest saia ostame, siis statistika suure tõenäosusega tõesti näitab, millist brändi eelistatakse. Kinnisvara puhul on aga rahalise kapitali nõuded tehingute sooritamiseks oluliselt suuremad, mistõttu piiratud ressursside tingimustes langetavad inimesed oma otsused vastavalt võimalustele," ütleb ta.

Eliste toob aga välja, et kuigi üldjoontes on ostetuim kinnisvara tõesti üle Eesti sama, mõjutab piirkond pilti oluliselt, erinevused lähtuvad piirkondlikust sissetulekutasemest. "Näiteks Tallinna uusarendustes on minevaimaks kaubaks kolme- kuni neljatoalised korterid. Tartus on kõige populaarsem kahetoaline, heas korras kesklinna korter, neid ostavad tudengid õppeperioodiks ja noored oma esimeseks koduks.
Noor lastega pere otsib maja Pärnu äärelinna või linnalähedale maakonda, optimaalse elamu ning kinnistu suurusega, hinnaklass 120 000 eurot. Üksik inimene on huvitatud keskküttega ühe-kahetoalisest korterist, mida on võimalik tulevikus edukalt üüritulu teenima panna või kasumlikult realiseerida. Käesoleval hetkel populaarsemad piirkonnad on Pärnu kesklinna ja Mai-Papiniidu piirkond. Järjekord on jätkuvalt Pärnumaa mereäärsetele kinnistutele, mis on defitsiitkaup. Viljandis soovitakse kõige enam kahe-kolmetoalisi kortereid madalamatele korrustele. Kõige enam küsitakse eripäraseid ja teistsuguseid kortereid ning eelistatakse Viljandi kesklinna. Järgmisena on huvi ühetoaliste korterite vastu ning kõige vähem tuntakse huvi neljatoaliste korterite vastu," ütleb Eliste. 

Seega olenemata piirkonnast ostavad eestlased ikkagi peamiselt kortereid, mis ei tähenda aga sugugi seda, et see oleks nende unistuste kodu.

Kas sina elad oma unistuste kodus? Kui mitte, kui palju järeleandmisi pidid tegema? Jaga oma lugu kommentaarides või meie Facebooki-lehel. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles