/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2016/09/20/5862239t1h30e9.jpg)
Kuigi uusarenduste ehitamise tempot vaadates kipuvad paljud arvama, et tegeldakse ületootmisega ja pole võtta inimesi, kes nendele pindadele koliks, selgub, et Euroopa keskmisest oleme me endiselt tublisti maas.
Eestis valitseb võrreldes Euroopaga täielik elamispindade puudus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti 2011. aasta andmetel on Eestis eluruume 30 ruutmeetrit elaniku kohta. Seda pole küll vähe, kuid Euroopa keskmisest, mis on 40 ruutmeetrit inimese kohta, oleme endiselt tublisti maas.
Euroopa juhtivatest riikidest oleme andmebaasi Entranze andmetel vaat et valgusaastate kaugusel: tabeli eesotsas näiteks on Taani, kus elupinda on ligikaudu 80 ruutmeetrit inimese kohta. Teisel kohal on Küpros ja kolmandal Rootsi, ühel vastavalt 59 ja teisel 58 ruutmeetrit pinda inimese kohta.
Eesti on tabelis tagantpoolt neljas, meist allapoole jäävad veel vaid Tšehhi, Ungari ja Leedu.
Kinnisvarafirma 1Partner tegevjuht Martin Vahter ütleb, et keskmise elamispinna suurusel on tugev seos riigi rikkuse ja sissetulekute vahel, mistõttu polegi imestada, et me Euroopa keskmisest nii palju maas oleme. "Mis järelejõudmisse puutub, siis tõenäoliselt jõuame järele siis, kui meie sissetulekud jõuavad järele," ütleb ta.
Vahteri sõnul ei ole aga kindlasti eesmärk järelejõudmine iseenesest, vaid ikkagi elamistingimuste parandamine. "Viimasele on omakorda eelduseks sissetulekute kasv. Samuti nagu edukate riikide eest ära rebimine ei toimunud üleöö, on ka järelejõudmine aastakümnete pikkune töö. Samuti tegelevad ju ka teised riigid pidevalt elamistingimuste parandamisega," sõnab Vahter.