/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2017/01/12/6247143t1h40f5.jpg)
Vanemates majades, kus pesemisvõimalus puudub, minnakse tihti seda teed, et paigaldatakse dušikabiin ettevalmistustöid tegemata kööki või koridori ja eeldatakse, et nii võibki jääda. Tegelikult on see suur viga.
Iseehitatud vannituba võib väga karmilt kätte maksta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ert Soasepp ehitusettevõttest Viimistlus ja Ehitus OÜ ütleb, et valmiskabiinide paigaldamine ruumi, kus ei ole tagatud märgadele ruumidele nõutavaid tingimusi, võib kahjustada tervet hoonet.
«Niiskusest küllastunud õhust tekib eluhoonesse lisaniiskus, mis on kahjustuste põhjustaja. Kõige suuremad probleemid tekivad kevadel, sügisel ja talvel, kui väljas on temperatuur külm ja õhuniiskus kõrge. Tagajärjeks on tavaliselt higistavad aknad, viimistlusmaterjalide riknemine, niiskusest paisunud aknalauad ja hallituse teke. Hallitus võib tekkida ka kuivades ruumides kasutatavatele viimistlusmaterjalidele, kuna need ei ole mõeldud pidevat niiskust taluma. Kuivades ruumides kasutatavad materjalid ei sisalda biotsiide, mis takistaksid hallituse tekkimist. Hallitama võivad lisaks minna ka panipaikadesse, kappidesse pakitud riided, jalanõud, raamatud ja muud orgaanilistest materjalidest asjad,» loetleb Soasepp.
Samuti ohustavad eluruume võimalikud lekked dušikabiinist: siis jõuab vesi otse ehituskonstruktsioonidesse. Soasepp räägib, et eluruumides puudub pesuruumile vajalik hüdroisolatsioon ja avariitrapp vee tõkestamiseks või juhtimiseks sobivasse keskkonda. «Konstruktsioonidesse jõudnud vesi rikub viimistluse ja niiskus jääb umbsesse keskkonda, mis omakorda loob hea keskkonna seene tekkeks. Seen kahjustab konstruktsioone ja ajapikku võivad tagajärjed olla pöördumatud, kus konstruktsioonid on kaotanud oma kandevõime või kogu eluhoone vajab kapitaalremonti, et eemaldada tervisele kahjulike seente levik,» selgitab ta.
Kindlustus kahjusid ei hüvita
Mis koduomanikule ilmselt kõige hullem: kui pesemisvõimalus on rajatud ruumi, mis pole selleks vastavalt ette valmistatud, siis kahjustuste ja veeavariide tekkimisel kindlustus reeglina neid ei hüvita, sest tegemist on ehitusliku veaga. «Halvimal juhul võib olla rikutud ka kolmandate osapoolte vara, mis tähendab, et kindlustus hüvitab naabrile ehitustööd ja nõuab tekkinud kulu dušikabiini omanikult sisse,» räägib Soasepp.
Eeltööd on väga olulised
Ruum, kuhu dušikabiin paigaldatakse, peab olema väga põhjalikult ette valmistatud, et tulevikus võimalikke probleeme vältida. Tehtud peab olema hüdroisolatsioon, sundventilatsioon, paigaldatud avariitrapp vastavalt materjalitootja juhistele.
«Kasutada tuleks materjale, mis on mõeldud niiskust taluma. Unustada ei tohiks ka elektriohutust, kuna vannitoas olevad valgustid, lülitid ja pesad peavad taluma niiskust,» räägib ehitaja.
Soasepa sõnul koosneb iga hoone erinevatest konstruktsioonidest ja lahendustest, mis tähendab, et vannitoa puhul tuleb arvestada selle eripäraga. Ta ütleb, et vannitoa ehitamiseks tasuks siiski tellida spetsialist, kellel on piisavalt kogemusi ja ehitusloogikat, et vältida hilisemaid püsivaid vigu.