/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6309431t1hc96a.jpg)
Kas sina tead, millises linnas elab Eesti kuulsaim kummitus, leidub hulganisti raviva toimega muda ja on merevesi suvel kõige soojem? Kui ei, siis on aeg selle vahva linnaga tutvust teha.
Mis oleks, kui koliks... Haapsallu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks Haapsalu?
Inimesed teavad ja tunnevad Haapsalu erineval moel. Mõni on käinud seal mudaravilas või suvitamas, teine aga Valget Daami otsimas või Tšaikovski pingil istumas. Leidub ka neid, kes on kuulsat kuurortlinna näinud vaid teleriekraani vahendusel – Eesti ühe populaarseima seebiseriaali («Pilvede all») üks oluline tegevuspaik on just see Läänemere-äärne linn.
Põhjamaade Veneetsiaks ristitud Haapsalu sai linnaõiguse 1279. aastal ning kuulub seega Eesti vanimate linnade hulka. Haapsalu, kui kuurortlinna sünniks võib lugeda aga 1825. aastat, sest siis ehitati kreisiarst Carl Abraham Hunniuse eestvedamisel Haapsallu esimene vesimudaravila.
Haapsalu trumpideks on mereäärne asukoht, ravimuda, Eesti ainuke algupärasel kujul säilinud kuursaal, pikk promenaad, uhke piiskopilinnus, eriilmelised festivalid ja ühtehoidev kogukond. Haapsallased tunnevad pikaajalisemaid elanikke nägupidi ja korraldavad üheskoos nii laatu kui ka kudumis- ja jääkeeglivõistlusi.
Haapsalu on ideaalne paik laste kasvatamiseks ja lõõgastumiseks. Tänu madalatele lahesoppidele soojeneb Haapsalu merevesi väga ruttu. Suviti on linna tuntuima ranna, Paralepa, veetemperatuur Eesti mererandadest lausa kõige soojem.
/nginx/o/2017/02/03/6309421t1h35d0.jpg)
Mis räägib Haapsalu kahjuks?
Hetkel elab Haapsalus pisut üle 10 000 elaniku, kuid kahjuks ületab väljarändajate arv sisserändajate oma. Kui 2012. aastal elas Haapsalus näiteks veel 10 498 inimest, siis 2016. aastaks oli see kahanenud juba rohkem kui 300 inimese võrra.
Peamised põhjused, miks Haapsalust lahkutakse, on kõrghariduse omandamine või tulusam töö teises linnas. Kõigile ei pruugi sobida ka väikelinna rahulik elurütm.
Suvel Haapsalus elu keeb, kuid talvehooajal on linnas pigem vaikne. Ka paljud toidukohad avavad sellel põhjusel oma uksed vaid suvehooajal.
Kui kallis?
Renoveeritud 2–3-toaline korter maksab Haapsalus umbes 40 000–50 000 eurot. Sama suure korteri üürihind jääb aga 150-200 euro kanti. Keskmine renoveeritud elumaja (4–5 tuba) maksab Haapsalus aga umbes 120 000 eurot.
/nginx/o/2017/02/03/6309423t1h28c0.jpg)
Koolid?
Lisaks üldhariduskoolidele asub Haapsalus ka Tallinna Ülikooli kolledž. Õppida saab seal liiklusohutust, rakendusinformaatikat, tervisejuhtimist ning käsitöötehnoloogiaid ja disaini.
Haapsalu kutsehariduskeskuses saab omandada aga näiteks mööblirestauraatori-, koka-, pottsepa-, raamatupidaja- ja tisleri eriala.
Aga töö?
Olulisemad ettevõtlusvaldkonnad on Haapsalus sõidukite lisaseadmete tootmine, kergetööstus, puidutööstus ning teenindussektorist puhkemajandus ja kuurort.
/nginx/o/2017/02/03/6309425t1h52d7.jpg)
Mida vabal ajal teha?
Haapsalu ei ole kohe kindlasti depressiivne väikelinn, kus on vaid kohalik kultuurimaja ja keldripoed. Lisaks kohvikutele ja spaadele on seal veel põnevad kunstigaleriid, Astrid Lindgreni teoste illustreerija Ilon Wiklandi lastemuuseum Iloni Imedemaa, ajalooline piiskopilinnus, mille müüride vahel elab kummitus nimega Valge Daam jne.
Haapsalus toimub ka palju omapäraseid festivale nagu näiteks Augustibluus, Haapsalu Vanamuusikafestival, Joogafestival, Haapsalu Õudusfilmidefestival ja muidugi Valge Daami Aeg.
Valge Daami aeg on juba kolmkümmend aastat olnud Haapsalu suve üks tähtsündmusi. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul vallutab linna kirev kultuuriprogramm, laat ning piiskopilinnuses toimuv Valge Daami vabaõhuetendus.
/nginx/o/2017/02/03/6309429t1h4cc7.jpg)
Kus süüa?
Haapsalus asub mitmeid väikseid kohvikuid ja söögikohti erinevatele maitsetele. Tuntumad neist on ilmselt Müüriääre kohvik, Kärme Küülik ja Hapsal Dietrich.
Dietrichi kohvik alustas tegutsemist juba 20. sajandi alguses, kui Haapsalus tuntust kogunud pagar Paul Dietrich avas omanimelise kondiitritoodete äri. Avatud oli see kuni Haapsalu okupeerimiseni. 2013. aastal avasid kaks perekonda samanimelise kohviku uuesti. Lisaks maitsvatele kondiitritoodetele leiab sealt mereäärsele linnale kohaselt ka alati värsket kala.
/nginx/o/2017/02/03/6307955t1h4945.jpg)
Midagi veel?
- 20. sajandi alguses ehitatud Haapsalu raudteejaam on kuulsaks saanud sellega, et valmimise ajal oli tema 216 meetri pikkune perroon Põhja-Euroopa pikim katusealune perroon.
- Haapsalus on ravimudaga reumat ja teisi liigesehaigusi ravinud omal ajal näiteks ka Vene tsaaripere.
- Maailmakuulus Vene helilooja Pjotr Tšaikovski puhkas Haapsalus 1867. aastal ja kirjutas seal olles klaveritsükli «Souvenir de Hapsal». Maestro auks on promenaadile püstitatud ka mälestuspink.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6309419t1h1041.jpg)
Tegemist on teise looga artiklite sarjas, mis tutvustab erinevaid Eesti paiku.