/nginx/o/2016/10/24/5998439t1hc314.jpg)
«Üürin kolmetoalist korterit. Lisaks üüri maksmisele tasun iga kuu ka kommunaalarve eest, mis sisaldab endas remondifondi tasu. Kas korteriühistu remondifondi eest peab tegelikult tasuma ikka üürnik,» küsib lugeja.
Lugeja küsib: kas korteriühistu remondifondi peab tasuma üürnik või üürileandja? (15)
8. veebruar 2017, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab notar Oksana Bauer-Karle:
Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud (võlaõigusseaduse § 292 lõike 1 esimene lause).
Juhul, kui sellist kokkulepet üürilepingus ei ole, siis on üürnik kohustatud maksma ainult üüri. Sellega loetakse, et kõrvalkulud (kommunaalmaksed) on üüritasuga hõlmatud.
Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (võlaõigusseaduse § 292 lõike 1 teine lause).
Seega ei saa kulutust lugeda kõrvalkuluks juhul, kui kulutusel puudub igasugune seos üüritud asja kasutamisega. Remondifondi kogumine ei ole seotud korteri kasutamisega üürniku poolt ning seda ei saa lugeda kõrvalkuluks.
Isegi siis, kui eluruumi üürileandja ja üürnik lepivad omavahel kokku, et üürnik on kohustatud remondifondi makseid kandma, siis selline kokkulepe on seaduses sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv ning seoses sellega tühine (võlaõigusseaduse § 275).
Kokkuvõtteks võib kirjeldatud olukorrale ja seadusele toetudes öelda, et üürnikul ei ole kohustust remondifondi eest tasuda. Seda kohustust ei ole tal isegi siis, kui ta on üürileandjaga selles eraldi kokku leppinud, nimetatud kokkulepe on tühine.