/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/12/28/6209869t1h73dd.jpg)
Alates 2018. aastast hakkab kehtima uus seadus, millega väheneb korteriomanikult nõutava viivise suurus, kuid samas kaob ära ka tingimus, et seda saab arvestada alles alates järgmise kuu algusest.
Uus seadus vähendab korteriühistu võlgnike viivist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kehtiva õiguse kohaselt (KÜS § 7 lg 4) saab korteriühistu korteriomanikult nõuda viivist 0,07 protsenti päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Aastases arvestuses on selle viivise suurus 25,55 protsenti,» selgitas korteriühistute liidu õigusosakonna juht Urmas Mardi. Uue seaduse kohaselt saab viivise määraks võlaõigusseaduses sätestatud üldine viivise määr, mis on 0,022 protsenti.
Võrreldes kehtiva õigusega väheneb viivise suurus, mida korteriühistu saab korteriomanikult nõuda, kuid samas kaob ära ka tingimus, et seda saab arvestada alles alates järgmise kuu algusest.
«Seega, kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud majandamiskulude tasumiseks konkreetne kuupäev, siis saab viivist nõuda alates järgmisest päevast,» selgitas Mardi.
Korteriühistule üldise seadusjärgse viivise kehtestamine lähtub tema sõnul arusaamast, et seadusjärgne viivise määr peaks olema sama suur kõikidel juhtudel, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
«Seadusjärgsest kõrgema viivise nõudmiseks peab olema asjassepuutuva korteriomaniku nõusolek, st. seda saab kehtestada korteriomanike kokkuleppega, kuid mitte korteriühistu põhikirjaga,» selgitas Mardi.