Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas kinnisvarabuum tuleb või mitte?

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tallinna linnapilti ilmestavad mitmed kraanad, mis on üks märk võimalikust kinnisvarabuumist. | FOTO: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Aina kerkivad kinnisvarahinnad ning uusarenduste hulk, mida kas alles ehitatakse või juba müüakse, paneb küsima, kas ajalugu kordub ja seisame taas silmitsi kinnisvarabuumiga.

Lihtinimesel, kes kinnisvarateemaga kursis pole, on üsna raske hinnata, kas tegu on buumiga või mitte. Mitu oma kodust unistavat peret on praegu laenuvõtmise ja korteriostu mõtte ootele pannud, lootes, et kohe mull lõhkeb ning hinnad langevad.

Millised märgid aga tegelikult buumi iseloomustavad? «Buum on nii-öelda mulli paisumine spekuleerimise teel, mille aluseks on raha paigutamine mõnda kindlasse kaubagruppi kiire kasu saamise eesmärgil,» seletab Uue Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. Kindel osa buumist on tema sõnul ka finantskohustuste võtmine, et rahateenimisvõimalusest mitte ilma jääda. Buumi vältimatu lõpp on aga mulli lõhkemine: lakke kerkinud hinnad peletavad kliendid eemale ning professionaalid lahkuvad skeemist, et raha tipphetkel välja võtta. «Toimub lõhkemine, mis sunnib omakorda inimesi kaupa kiirelt müüma, et saada sissepandud rahast veel võimalikult palju tagasi või vähendada võetud finantskohustusi. Võidavad vaid esimesed,» räägib Vähi.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing lisab, et hea indikaator on ka hindade ja tehingute arvu kiire kasv keskmisest pikema aja jooksul. «Reeglina ületab see üldist majanduskasvu ehk kinnisvarahinnad kasvavad kiireni ja mitmekohaliste numbrite võrra. Nagu eelmine kinnisvarabuum näitas, ulatus kasv 10–20 protsendi vahele kuus,» toob ta näite.

Buumi on pisut aimata

Portaali KV.EE juht Tarvo Teslon ütleb, et eelnevat silmas pidades oleks praegu nagu pisut buumi lõhna õhus tunda, kuid siiski pole see midagi murettekitavat. «Tehakse keskmisest rohkem tehinguid, uusi arendusi tuleb korralikus tempos ja linnapildis on näha kraanasid,» loetleb ta justkui buumile viitavaid märke. Kuid lisab kohe, et õnneks on siiani tegemist suhteliselt terve buumiga: «Kiire hinnatõus sai kaks-kolm aastat tagasi läbi. Kodude hinnad kasvavad mõistlikult, palgaga ühes tempos.»

Ka Saksing on nõus, et olukord ehk viitab pisut buumile, kuid leidub ka erinevusi. «Taas usutakse, et kinnisvara müüb ainult reklaam või kuulutus kinnisvaraportaalis, et igale kinnisvarale leidub soovitud hinnatasemel ostja ja et kinnisvaraarendus, see on imelihtne,» räägib ta.

Ent kui pakkumise poole pealt võib näha saranasusi eelmiste buumiaegadega, siis nõudluse poolelt avanevat teistsugune pilt. «Laenurahaga ostetakse kinnisvaraturul vähem, kui, siis laenatakse läbimõeldult ja ostuotsused sünnivad kaalutletult,» ütleb Saksing. Ka mitme objekti ostmist spekulatiivsetel eesmärkidel tulevat ette harva harva.

Vähi leiab samas, et kui miski üldse praegu buumile viitab , siis on see uute majade ehitamine. «Samas on ka siin erinevusi, sest lihtlabase ruutmeetrite tagaajamise asemel peab keskenduma planeeringutele ja keskkonna loomisele,» kõneleb ta. «Tänulikku spekulanti, kes ruutmeetreid ostes kohe neid kallimalt edasi müüa saaks, enam pole. Hoopis vastupidi – arendaja peab väga täpselt tunnetama turgu ning olema valmis ümber orienteeruma või ka ootama.»

Kinnisvarast kriisi ei tule

Sõnad «kinnisvarabuum» ja «majanduskriis» käivad paljude ettekujutuses käsikäes, mistõttu tekitab praegune kerge buum ka inimestes hirmu: kas läheb hullemaks ja jõuame kriisini? Ingmar Saksing ütleb, et areng sõltub praegu hoopis muudest teguritest. «Suurimad ohud on täna seotud väljaspool Eestit toimuvaga: sündmused Ameerika Ühendriikides, Brexit, valimised Prantsusmaal, pagulaskriis,» loetleb ta.

Paanikaks pole siiski põhjust, arvavad ka Vähi ja Teslon. «Kui vaadata kas või portaale, siis on uusarenduste puhul näha päris palju igasuguseid sooduspakkumisi ja kampaaniaid. Arendaja peab ostjat meelitama, mitte vastupidi,» ütleb Vähi. Ka lõpmatut hinnatõusu pole tema hinnangul vaja karta, sest uute korterite ruutmeetrihindadel on piir juba ees ja inimesed pole võimelised veel suuremate hindade juures laene võtma.

Tesloni sõnul on varasest erinev seegi, et kui eelmise buumi ajal andsid väga aktiivsed pangad heldelt laenu, siis praegu midagi sellist enam ei juhtu: nii koduostjale kui ka arendajale loovutatakse raha väga ettevaatlikult. «Suurem mure on ühisrahastused, kes ei pea riskima halvaks läinud laenudega, vaid hoolivad turuvõtmisest. Nende osakaal on täna veel väike, aga kasvav,» ütleb ta.

Uusarendustega on kõik korras

Mis aga puudutab muljet, et uue arenduse ehitamiseks lüüakse kopp maasse ülepäeviti, siis sellele on üsna lihtne selgitus: tehakse väga palju optimistlikke plaane, millest ellu viiakse vähesed. «Näen iga nädal mõtteid, et teeks sinna-tänna kohe mingi uue torni või 200 korterit,» toob Vähi näite. «Võin aga öelda, et enamik neist plaanidest ei realiseeru, sest üsna ruttu saab selgeks, et üks või teine piirkond ei võtaks praegu selliseid mahte vastu.» Kuid on ka sellist kinnisvara, mille järele tõesti on suurem nõudlus: näiteks hea hinnaga äärelinnakodud või väiksemad, puhtalt väljaüürimiseks mõeldud niinimetatud investorkorterid.

Teslon ja Saksing juhivad aga mõlemad tähelepanu sellele, kuhu need arendused kerkivad. Valdavalt on tegu Tallinnaga, mõnel juhul ka Tartu ja Pärnuga, mis on kasvavad ja arenevad piirkonnad ning kuhu tõesti on uusi elamispindu vaja. «Teistes linnades ja maakondades on arendustegevus marginaalne,» sõnab Saksing.

Teslon tõdeb, et mingil hetkel tuleb siiski ka arenevates piirkondades piir ette ja et tulevikus võib juhtuda, et elamispindu ehitatakse rohkem, kui tarvis läheb. Praegu seda muret aga ei ole.

Tagasi üles