Kasvuhoonet ostes ei tohiks valida esimest suvalist soodsat pakkumist

Anna-Liisa Mets
, Kodu.postimees.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: www.flickr.com

Korralik kasvuhoone koosneb tugevast vundamendist, kvaliteetsetest materjalidest ja vastupidavast raamist. Mitte iga soodsa hinna taga ei peida end suurepärane pakkumine.

Kuna korralik kasvuhoone püstitatakse aastakümneteks, ei tohi teha valikut spontaanselt. Uus hoone peab sobituma aiaga, rahuldama kõik aiapidaja vajadused ning pakkuma piisavalt mugavust, et aiatöö ei kujuneks tüütuks suviseks kohustuseks. Sobiva valiku tegemiseks tuleks mõelda läbi parim võimalik asukoht ning kaardistada ka taimed, mida kasvatada soovitakse. Alles seejärel saab teha otsuse, kui suurt kasvuhoonet on tarvis ja millistest materjalidest ehitada. Nõuandeid kasvuhoone valimiseks ja ehitamiseks jagab Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull.

Asukoht on oluline

Kasvuhoonele asukohta valides ei tohiks piirduda vaid visuaalse sobivusega. Ideaalne kasvuhoone paigutus on põhja-lõunasuunaline, kusjuures hooned võiksid võimalusel jääda kasvuhoonega võrreldes põhja poole, kus need ei hakka päikest varjutama. Valgus on taimede kasvatamisel ülioluline. Valitud paik peaks olema kaitstud ka tuulte eest, eriti juhul kui kasvuhoonele ei planeerita ehitada tugevat vundamenti. Hoone sammaldumise ja katusele sügislehtede kogunemise vältimiseks ei tasu paigutada kasvuhoonet vahetult puude ja põõsaste kõrvale.

Suuruse planeerimisel tuleks kaardistada ootused ja arvestada, et need tikuvad aja jooksul pigem kasvama kui kahanema. Kui on soov kasvatada vaid oma perele suveperioodil tomatit ja kurki, piisab kuni kümneruutmeetrisest hoonest. Kui kasvuhoones kasvatakse nii maitsetaimi kui vilju talviseks sissetegemiseks, on ruumi tarvis rohkem

Puit, alumiinium või teras?

Kasvuhooneid on aegade jooksul ehitatud eri materjalidest ja veel mõni aastakümme tagasi oli levinuimaks lahenduseks puitkarkassile paigaldatud kile. Tänapäeval sellist lahendust esimesena ei soovitaks, sest ühelt poolt pole puit ja kile kuigi vastupidavad ja teisalt on tüütu igal sügisel kasvuhoonekilet kokku ja kevadel uuesti lahti lapata.

Tänapäeval on saadaval kasvuhoonematerjalid, mille puhul võib rääkida kordades pikemast elueast. Näiteks nii alumiiniumist kui ka tsingist karkass kestab heaperemeheliku hoolitsuse korral sisuliselt igavesti. 

Mõlemal karkassimaterjalil on siiski omad plussid ja miinused. Alumiinium on oluliselt kergem, seega lihtsamini transporditav ja kokkupandav. Kergus on samas ka alumiiniumi miinuseks ehk materjal nõuab tugevamat kinnitamist maa külge. Lagedal väljal võib tormituul tõsta korralikult kinnitamata alumiiniumkarkassi maa küljest lahti. Terase plussiks ja miinuseks on materjali raskus, mis hoiab kasvuhoonet tuules ja tormis kindlalt kinni, kuid teeb kasvuhoone püstitamise keerukamaks. Tsingitud terase puhul pole põhjust peljata ka roostetamist, enamik tootjaid annab materjalile 10-aastase roostegarantii.

Vundament tagab stabiilsuse

Kasvuhoone kattematerjalina kasutatakse tänapäeval eelkõige soojust isoleerivat polükarbonaati. Võrreldes traditsioonilise kile või klaasiga on polükarbonaat tugevam ja vastupidavam ega karda tuult ja rahet. Oluline on siiski teada, et mitte ükski kasvuhoonematerjal ei kannata suurt kogust sulalund, seega tuleb talvel sulaperioodi ennetades kasvuhoone katus labida või luuaga puhtaks lükata.

Vundament on samuti oluline osa kasvuhoonest, sest tagab stabiilsuse ja hoiab eemale mutid ja vesirotid. Kui kasvuhoone on suur ja alumiiniumist, tuleb planeerida statsionaarne betoonist vundament. See aitab vältida ka külma ja niiskuse tekitatavaid kahjustusi, mis võivad põhjustada karkassi raamide paindumise. Kui kasvuhoone on väike, võib selle kinnitada maa külge ka tugeva puidust raami abil, aga see lahedus pole igavene, isegi kui tegu on immutatud puiduga.

Selleks, et kasvuhoone ei muutuks suvise töötegemise ja sunnismaisuse sünonüümiks, tasub juba planeerimisel vaadata ka kasvuhoonetele mõeldud mugavusvarustust. Näiteks automaatne õhutamissüsteem avab ja sulgeb aknaid vastavalt kasvuhoone temperatuurile ise. Tõhus abi on ka automaatsest kastmissüsteemist, sest suuremas kasvuhoones on tülikas iga päev kastekannuga iga taime kasta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles