Vaata, kuhu on Eestis hetkel kõige kasulikum kinnisvara osta

Anna-Liisa Mets
, Kodu.postimees.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaade Tallinnale.
Vaade Tallinnale. Foto: Scanpix/Postimees

Kui tahaks osta odava kodu, mille hiljem piirkonna väärtuse  tõusmise tõttu kõvasti kallimalt maha saaks müüa, kuhu siis praegu pilgud pööama peaks? 

Aastaid tagasi olid õnnega koos need, kes endale tol ajal veel väga armetus seisus Kalamajja Tallinnas ja Supilinna Tartus võileivahinnaga kodud soetasid, need üles vuntsisid ja piirkonna popiks muutumise järel kõvasti kõrgema hinnaga maha müüa said. 

Kuhu aga võiks pilgu suunata tänane koduotsija, kes tahaks, et kodu väärtus ajas tõuseks ja seda seetõttu, et piirkond, kus see asub, hetkel veel menukas pole, aga lähiajal kindlasti populaaseks saamas on? 

«Kui kümme aastat tagasi tõstis pead Kalamaja, siis kõige loogilisem areng tundub olevat Kopli poolsaare huvitavad asumid nagu Sitsi, Karjamaa ja merelähedus tõstab väärtust Pelguranna ja Merimetsa. Stroomi ranna ümbrus on magnet, mis inimesi kohale meelitab,» räägib kinnisvaraportaali KV.EE juht Tarvo Teslon võimalustest Tallinna linnas.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi ütleb, et menukamad ja vähemmenukamad piirkonnad on aja jooksul juba välja kujunenud ja rääkida saab vaid mõne asumi kosmeetilisest populaarsuse kasvust. «Näiteks ehk Sikupilli nn tagumine osa, mis koosneb suurest hulgast stalinistlikkest majadest. Ka Põhja-Tallinna kaugemad asumid on veel rehabiliteerimisjärgus, samas on neisse juba kolinud palju noori ning mingist getost pole enam ammu põhjust rääkida,» ütleb ta. Populaarsusest olulisemaks peab Vähi uute elukeskkondade tekkimist endistele tööstusaladele: Mäepealse, Pöörise ja Tondi kasarmute ala. 

Väljaspool Tallinna seis stabiilne

Kes linnas sees elada ei taha, nendel tasub vaadata lähiümbruse valdadesse. Kui varem olid põhilised tegijad Peetri küla, Saue ja Keila, siis nüüd on üha menukamad ka näiteks Aruküla ja Jõelähtme.  
Kui aga Harjumaalt päris välja minna, on Tesloni sõnul tulevikku raske ennustada. Paljud usuvad, et potentsiaali võiks olla Narval, kuid kuna nüüd on Sisekaitseakadeemia kolimne või rajamine taas suure küsimärgi all, muudab see ka sealse kinnisvaraturu elavnemise kahtlaseks.  
Vähi ütleb, et pigem on Narva kinnisvaraturu seisukohast populaarsust hoopis kaotanud: kadunud on Venemaalt pärit ostjad, nende hulk vähenes, kui okupeeriti Krimm ja kehtestati sanktsioonid. «Linnal tasub aga silma peal hoida - vaatame, kuidas poliitiline tähelepanu mõjub,» soovitab ta.

Mujale Eestisse pilku visates arvab Teslon, et jälgida tasuks Lõuna-Eestit, sest just seal otsib kohta suur puidutehas. «Sõltuvalt asukohast võib see mõne asula või linnakese kinnisvaraturgu raputada,» räägib ta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles