Mis oleks, kui koliks... Valka? (6)

Anna-Liisa Mets
, Kodu.postimees.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaade Valga linnale.
Vaade Valga linnale. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valga on ainus linn Eestis, kus korraga saab olla kahes riigis: ühe jalaga kodumaal, teisega Lätis. Valga ja Valka hea läbisaamine on suurepäraseks näiteks sellest, kuidas naabriga häid suhteid hoida. Aga mida see linn oma elanikele veel pakub?

Miks Valga?

Valga on mõnus väike linn, mis eriline oma asukoha poolest: asudes täpselt kahe riigi piiril, on siin aastasadade jooksul tihedalt kõrvuti tegutsenud kaks rahvust, eestlased ja lätlased. 

Kuigi linn on väike, ei tähenda see, et siin midagi ei toimuks. Seltsielu on aktiivne, olemas on kõik võimalused korraliku keskhariduse omandamiseks. Leidub ka töökohti, kuid kindlasti on linna alati väga oodatud inimesed, kes oma ettevõtte loomisega töökohti juurde tekitaksid. 

Taaskasutust  eelistavale inimesele on kahtlemata suureks plussiks see, et kuuldavasti on Valgas väga palju väga häid teise ringi poode, kus inimesed isegi kaugemalt oma garderoobi täiendamas käivad.

Valga on üks neid väheseid kohti, kus veel leidub romantilisi puitmajapiirkondi, mida nii mõnedki hindavad ja suuremates linnades taga leinavad.

Valga raekoda. Foto: Scanpix/Valgamaalane/Arvo Meeks
Valga raekoda. Foto: Scanpix/Valgamaalane/Arvo Meeks Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Mis räägib Valga kahjuks?

Eesti mõistes on Valga siiski suhteliselt ääremaa ja linnas on seda fakti ka pisut märgata: teed on kohati väga kehvas seisukorras ja mõned piirkonnad mõjuvad üsna trööstituna, meenutades vägisi möödunud ja võib-olla mitte kõige toredamaid aegu.

Kui oled harjunud suurema linna meluga, on Valga väikelinnale omaselt kahtlemata üsna vaikne ja kõik, mis suuremas linnas iseenesestmõistetav, ei pruugi Valgas kättesaadav olla. 

Töökohti pole liiga palju ja kohalikud pole väga rahul ka kaubandusvõrguga. Paljusid ketipoode, mida sinnakanti väga oodatakse, ei ole ja kardetavasti lähiajal ka ei tule. Konkreetsemate soovide puhul tuleb sageli võtta ette sõit Tartusse.

Kui kallis?

Kinnisvara on Valgas pigem väga odav. 2-3-toalise renoveeritud korteri saab kätte juba 10 000 euroga, kõige kallim maksab 25 000 eurot. Üürikortereid on Valgas vähe, kuid need, mis saada, on samuti äärmiselt soodsad: kolmetoalise üüripinna eest tuleb välja käia vaid 150 eurot kuus.

4-5-toalise renoveeritud maja eest tuleb rahakotti kergendada 60 000 kuni 125 000 euro võrra. 

Foto: Scanpix/Valgamaalane/Arvo Meeks
Foto: Scanpix/Valgamaalane/Arvo Meeks Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Koolid?

Valgas on neli üldhariduskooli: Valga Põhikool, Valga Gümnaasium, Valga Priimetsa Kool ja Valga Kaugõppegümnaasium.

Samuti tegutseb linnas Valgamaa Kutseõppekeskus, kus saab teiste seas omandada näiteks hotelliteenindaja, sõiduautotehniku, kelneri, pottsepa ja hooldustöötaja kutset. 

Aga töö?

Valga inimeste peamisteks tööandjateks on erinevad tööstused. Töötleva tööstuse üheksas ettevõttes töötas 2015. aastal 900 töötajat. Peamiselt leitakse rakendust toiduainetööstuses, suurimaks tööandjaks on ses valdkonnas Atria Eesti Valga lihatööstus. 

Ametikohti leidub ka rõiva- ja jalatsitööstuses, metallitöötlemises ja mööblitööstuses. 

Väga spetsiifilise valdkonna spetsialistidel on Valgas tõenäoliselt raske rakendust leida, kuid alati tasub uurida kaugtöö või oma ettevõtte loomise võimalusi. 

Valga õmblusfirma. Foto: Scanpix/Postimees/Arvo Meeks
Valga õmblusfirma. Foto: Scanpix/Postimees/Arvo Meeks Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Mida vabal ajal teha?

Valgas saab aega veeta nii nagu ühes väiksemat sorti linnas ikka: suur osakaal on näiteks spordil. Sportimisvõimalusi pakuvad Valga ujula, spordihall, staadion ja tervelt 26 spordiklubi. Mängida saab hokit, jalgpalli, käsipalli, harrastada rattasporti, maadelda, mängida tennist, käia laskmas, maletada ja nii edasi. Valikuvõimalus võtab silme eest kirjuks. 

Valgal on oma Säde-nimeline kino, kultuuri- ja huvialakeskuses korraldatakse kontserte ja etendusi, läbi aasta peetakse mitmeid erinevaid festivale, teiste seas näiteks militaarajaloo festival ja kaksiklinnade festival "Helisev Liivimaa" ning pop- ja jazzkooride konkurssfestival "Lauluragin". Kultuurielu on väga elav ja mitmekesine.

Laat Valgas.
Laat Valgas. Foto: Scanpix/Valgamaalane/Rein Säinas

Kus süüa?

Kes otsib klassikalist restoranielamust, võiks võimaluse anda restoranile Lilli, mis kohalikelt kiidusõnu teeninud. 

Igapäevaseks einestamiseks sobib kindlasti väga hästi Fresh Buffe, kus menüüs wrapid, sushi, paninid, päevasupid, salatid ja erinevad smuutid. 

Pitsa-, piruka-, kringli-, pannkoogi- ja koogihuvilisel tuleks aga kindlasti sisse astuda Riia kohvikusse, kus igal hommikul ka spetsiaalne hommikumenüü olemas on. Ka lõunal ei jää siin kindlasti tühja kõhuga.

Valga kesklinn. Foto: Postimees/Scanpix/Arvo Meeks
Valga kesklinn. Foto: Postimees/Scanpix/Arvo Meeks Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Midagi veel? 

  • Alates 1920. aastast on Valga kaksiklinn, millest Valga linna piiridesse jääb 16,54 ruutkilomeetrit ja Läti Valka piiridesse ruutkilomeetrit.
  • 2014. aasta 1. jaanuari seisuga elab Valgas 13 426 inimest. Võrdluseks, et Tallinna elanike arv on 1. mai seisuga 444 885 inimest.
  • Valga linna aasta kõige erilisem sündmus on maikuine heategevuslik piirilaat ja grillfestival: tegevus toimub pikki piiri ja kaubelda on võimalik nii Eesti kui ka Läti poolel.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles