Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas kodu ostmise peaks edasi lükkama?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Ühel ajal valminud uusarenduste hulk kergitas tehingute arvu korraks lakke, kuid juba aprillis rahunes turg tuntavalt. | FOTO: Scanpix/Postimees/Jaanus Lensment

Aprillis tehti Eestis 1640 korteritehingut. See on ligi veerandi võrra vähem kui märtsis, mil tehingute arv oli 2159. Kas ostjad on põgenema hakanud? Kas kodu osta plaanivad inimesed peaksid teiste eeskujul ümber mõtlema ja ostuplaanid maha matma?

Nii hull asi siiski ei ole. Tuleb tõdeda, et 2017. aasta esimese kvartali korteritehingute arv on olnud ebatavaliselt kõrge. Vähemalt osaliselt on aasta esimeste kuude kasv tingitud uute korterite valmimisest ja sellest, et neid puudutavad asjaõiguslepingud jõudsid statistikasse.

Aprillikuine langus tähendab naasmist tavapärase elurütmi ja tehingute arvu tasemele. Siiski tasub aga nõudlusel silma peal hoida, sest aprillikuus osteti kortereid nii Tallinnas-Tartus kui Pärnus aastatagusega võrreldes neli kuni kuus protsenti vähem.

Tehingute arvu vähenemine peegeldub üsna otseselt ka hindades. Korterituru keskmisi hindu vaadates võib öelda, et oleme julges tõusus. Aprillikuine Eesti korteritehingute keskmine hind oli 1100 eurot ruutmeetri kohta ehk mullusest 5,1 protsenti kõrgemal. Majanduskeskkonda arvestades on tegemist mõõduka näitajaga, mis ei ole ei liiga kõrge ega madal.

Tallinnas on jaanuarikuine kuum 16-protsendiline korterite hinnatõus aprilliks langenud 4,5 protsendini. Tartu korteritehingute hinnad olid aprillis aastatagusest 4,8 protsenti kõrgemal, Pärnus oli tõus aga koguni 28 protsenti. Korteritehingute ruutmeetrihinnad olid aprillis Tallinnas 1658, Tartus 1329 ja Pärnus 1198 eurot ruutmeetri kohta.

Kümmet protsenti ületavad hinnatõusud peegeldavad aga eelkõige uute korterite tehingute mahu suurenemist ega näita, et analoogse vara väärtus oleks aastaga samas suurusjärgus kasvanud. Tagasi tõmmanud hinnatõus on koduostjate seisukohast pigem positiivne.

Samuti võiksid koduostjad rõõmu tunda, kui kinnisvara väärtus mõõdukas tempos kerkib, sest see kasvatab nende rikkust. Keegi ei soovi ju osta vara, mille väärtus langeb. Seejuures aga on kinnisvaraturu uksed üha enam avali uutele koduostjatele, sest keskmine sissetulek kerkib kinnisvara väärtusest kiiremini. Võib öelda, et praegune koduostja saab oma ühe kuu palga eest rohkem ruutmeetreid kui näiteks aasta tagasi.

KV.EE

Tagasi üles