Graafik: taevasse kasvav Tallinn on siiski kääbus suurlinnade võrdluses

Tallinna kõrghooned ja maailma kõrgeimad pilvelõhkujad Burj Khalifa ning Shanghai Tower Foto: Pm

Kuigi väga tihti võib kuulda kurtmist selle üle, et linnasüda ehitatakse täis jubedaid torne, on kõrghoonete ehitamine suurtesse linnadesse vältimatu.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi, suur kõrghoonete austaja, ütleb, et kuigi  temagi on mõne projekti puhul tohutu torni ehitamise mõttekuses kahelnud, on ta üldjoontes siiski seda meelt, et Eestis on neile olemas oma koht, sest pigem annavad nad linnale ikka juurde, kui võtavad ära.

«On ostjaskond ning ka linnapildis mõjuvad nad põneva aktsendina,» räägib ta. Liiale siin tornidega nagunii minna ei saa: vastavalt Tallinna linnavalitsuse teemaplaneeringu «Kõrghoonete paiknemine Tallinnas» seletuskirjale võib linna kõrgeim hoone olla 210 meetrit ja sedagi vaid Sitsi kõrghoonete piirkonnas.

Alad, kuhu torne üldse ehitada võib, on samuti väga täpselt piiratud. Neid on 11, kõrghooneid ei lubata püstitada näiteks Nõmmele, Kadriorgu, Kalamajja, vanalinna ega mitmesse parki ja rohealale.

Põhjenduseks on märgitud väljakujunenud linnakeskkond, kuhu sellised hooned ei passiks. Muide, Tallinnas on väga levinud legend, et linna kõrghooned ei tohi olla kõrgemad kui Oleviste kiriku torn. See ei vasta aga tõele: niisugune nõue oli 2004. aastal linnavalitsuses küll arutlusel, kuid sellest otsustati loobuda.