Lugeja küsib: kas üürikorterit on vaja kindlustada?

Kortermaja. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Suur osa inimestest jätab kodu kindlustamata, sest elatakse üüripinnal, kus ei peeta seda vajalikuks. Kas tegelikult on ka üürikorteri kindlustamine mõistlik ning millised võimalused selleks üldse on?

«Elan koos lapsega kahetoalises Mustamäe üürikorteris. Kui varem ei olnud isegi kindlustusele mõelnud, siis ühel päeval kurtis mulle naaber, kuidas temast ülemises korteris torud lekivad. Kui tema muretses, et kas kodukindlustus ikka kõige eest vastutab, siis mina mõtlesin vaid sellele, et kas ka minu ajutine üüritud korter oleks vaja ära kindlustada? Millised võimalused mul selleks üldse on?» küsib lugeja.

Vastab Gjensidige kodukindlustuse toote- ja riskijuht Iris Tomingas:

Tihtilugu inimesed ei tea, mida saab üüripinnal elades kindlustada ja mida mitte ning kas nende elamispind on juba kindlustatud. Elukohta üürides on kindlustamine eriti oluline, sest kui juhtub õnnetus, tuleb tekkinud kahju korvata. Seetõttu on kindlasti oluline enne sisse kolimist lepingusse kirja panna, kummal poolel on kohustus kinnisvara kindlustada. Kui kindlustuslepingu on sõlminud üürileandja, tuleb veenduda, kas leping hõlmab ka üürniku tekitatud kahju ja kes on kohustatud tasuma omavastutuse.

Meie jaoks ei ole vahet, kas kindlustatav kodu on üüritud või ostetud. Kodu on kodu ja igal juhul saab seda kindlustada. Kindlustuslahendusi on erinevaid. Valida saab üksikuid kaitseid, näiteks vaid tule ja torustiku lekke või kõige laiema koguriski kaitse, mis katab äkilised ja ettenägematud kahjud. Mida laiem kaitse, seda kindlam on tunne. Soovi korral saab valida ühe kaitse, kuid nagu teame, õnnetus ei hüüa tulles ja seega võib kahju tekkida kõige vähem oodatud kohtades.

Kindlustuslepingu sõlmimisel on kõige aluseks ausus. Tuleb anda õiget infot kinnisvara seisukoha ja koduse vara väärtuse kohta. Iga kodu on unikaalne ning seetõttu on ka kindlustuslahendused väga erinevad.