Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Laenu ja toetuse abiga saab kortermaja põhjalikult uuendada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Viljandi Männimäe tee 27 kortermaja enne remonti | FOTO: Erakogu

Neid, kes elavad nõukogudeaegsetes korterelamutes, on Eestis palju. Mitukümmend aastat tagasi ehitatud majad on hakanud aga vaikselt lagunema ja vajavad renoveerimist. Samas on hiiglasuure laenu võtmine maja kordategemiseks paljudele korteriomanikele vastukarva.

Alates 2015. aastast kuni 2020. aastani saavad korteriühistud ja kohalikud omavalitsused taotleda korterelamute kordategemiseks KredExilt toetust. Huvi selle võimaluse kasutamise vastu on üha kasvanud.

Sihtasutuse KredEx kommunikatsioonispetsialisti Joonas Kerge sõnul tuleb toetuse saamiseks täita hulk nõudmisi. «Kui võtta 25-protsendiline toetus, peab muutma küttesüsteemi, soojustama fassaadi, katuse ja vahetama kõik vanad aknad. Suurema ehk 40-protsendilise toetuse puhul tuleb lisaks eelnimetatule soojustada ka aknad ja paigaldada soojustagastusega ventilatsioonisüsteem,» loetles spetsialist.

Kortermaja rekonstrueerimisega kaasnevad suured kulud, kuid soojustehnika inseneri ja energiaaudiitori Aare Vabamägi sõnul ei ole mõistlik ehitustöid siiski jupikaupa teha. «Mõistlikum on elada üle ehitustöödega kaasnev ebamugavus ühe korraga ja teha terviklik remont,» soovitas ta.

Vabamägi hinnangul ei too hoone renoveerimine endaga kaasa üksnes värskemat välimust, vaid sellega kaasnevad ka puhtam õhk ja väiksemad küttekulud, mis võimaldavad tasuda remondiks võetud majalaenu.

Üksmeelele jõudmine keeruline

Terviklik remont tundus mõistliku lahendusena ka ühe 1980. aastatel ehitatud viiekorruselise kortermaja elanikele Viljandis. Kui varem oli Männimäe tee 27 korteriühistu teinud remonti vaid maja sees ja oma raha eest, siis KredExi uue toetusvooru avanedes otsustati minna täispangale: taotleti 40-protsendilist toetust ja lisaks võeti ehitustööde tarbeks veidi alla poole miljoni euro pangalaenu.

«Maja oli väga suurte soojuskadudega, mis omakorda nõudis kompleksset soojustamist. Neid töid aga ilma toetuse ja laenuta ei tee,» ütles korteriühistu juhatuse esimees Valli Veigel.

Projekteerija ja tehnilise konsultandi Andrus Taliaru hinnangul on kortermaja puhul kõige olulisem, kuid tihti ka kõige keerulisem samm ühise renoveerimisotsuse vastuvõtmine. «Kui korteriühistul on see otsus tehtud, peaks järgmine samm olema hinnapäringu koostamine ning seejärel tehnilise konsultandi valimine ja palkamine. Kui konsultant on leitud, on edasine pädev objekti kirjeldus juba tema ülesanne,» selgitas Taliaru.

Korteriühistu esimehe Veigeli sõnul võttis nende maja puhul renoveerimise ettevalmistamine aega vähemalt poolteist aastat. Suure selgitustöö tulemusena jõuti lõppotsuseni nii, et 60 ühistu liikmest oli koosolekul kohal 55 ning neist vaid kaks inimest olid renoveerimise vastu ja sedagi kõheldes.

«Kõige rohkem kardeti esialgu muidugi suurt igakuist laenumakset ja pikka võlguolekut, mida meie maja puhul on lausa 20 aastat,» selgitas Veigel inimeste vastuseisu põhjusi. Lõpuks jõudsid kõik maja elanikud arusaamale, et hoonet tuleb lõpuks nii või naa remontima asuda.

Kogu renoveerimine kulges ühistu esimehe sõnul KredExi nõudeid järgides. See tähendas muu hulgas, et ühegi etapi tegijat, alates projekteerimisest kuni ehitustöödeni, ei saanud valida vähem kui kolme hinnapakkuja hulgast.

«Ehitaja tuli paratamatult valida mõne suurema, üldtunnustatud firma seast, kuna väikefirmad ei suuda tagada nõutavat viieaastast garantiid,» selgitas Veigel. 60 korteriga maja renoveerimiseks esitatud hinnapakkumised kõikusid naise sõnul 800 000 – 900 000 euro vahel. Selle summa eest lubati soojustada kortermaja välisseinad, ehitada ümber rõdud, tuulekojad ja välisuksed, samuti ehitada ümber küttesüsteem ja teha kõigist töödest keerulisim, paigaldada uus ventilatsioonisüsteem.

Remont kestis oodatust kauem

Renoveerimist tagantjärele meenutades oli Veigelile kõige ebameeldivam ehitustööde venimine – remont kestis majas peaaegu aasta aega. «Ehitajale ei ole suuri etteheiteid, küll aga projekteerijale, eriti ventilatsiooni osas,» kurtis ta. Samuti ütles korteriühistu esimees, et pärast remonti on küll küttekulu vähenenud vähemalt poole võrra, kuid see-eest on suurenenud elektri kulu.

Esimehe sõnul täitis ühistu korteriomanike seatud tingimust, et igakuine laenumakse ei tohi ületada 0,8 eurot ruutmeetri kohta. Positiivne on Veigeli hinnangul ka see, et küttekulude vähenemise tõttu on inimeste arved jäänud kokkuvõttes üsna laenueelse perioodi sarnaseks.

Männimäe tee 27 maja elanike sõnul on nüüd hoone tunduvalt paremas seisus, inimeste elukvaliteet paranenud ning korterite turuväärtus tõusnud. Seetõttu soovitab Veigel renoveerimist kõigile vanemate kortermajade elanikele. «Tööd ja muret on üksjagu, aga see tasub end ära, kui silmad, kõrvad ja pea hoolega tööle panna. Meie majad peavad veel kaua vastu pidama!» toonitas ta.

Männimäe tee 27 kortermaja pärast remonti / Erakogu

Männimäe tee 27 kortermaja pärast remonti / Erakogu

Tagasi üles