Lugeja küsib: mida teha, kui naabreid on liiga hästi kosta?

Foto: www.flickr.com

«Saan aru, et paneelmajas elades tuleb arvestada õhukeste seintega ja sellega, et naabrid võivad aeg-ajalt teha lärmi. Asi polegi tegelikult selles, et nad tihti pidusid korraldaksid. Pigem on probleem majas - kuulda on naabrite samme, uste prõmmimisi ja jutuajamisi. Teleka ja muusika mängimisest ei taha rääkidagi. Kas saan midagi selle vastu teha või ainuke võimalus ongi välja kolida?» küsib lugeja.

Vastab Maria Mägi advokaadibüroo vandeadvokaat Indrek Kukk:

«Korteriomaniku mured müraga saavad reeglina alguse kas hoone kehvast ehituskvaliteedist või probleemsetest naabritest.

Hoonete projekteerimisel tuleb järgida kehtivaid müranormatiive. Samuti on asjakohaseks erinevad standardid, nt EVS standard «Ehitiste heliisolatsioonide nõuded». Kuigi standard on soovitusliku iseloomuga, saab sellest siiski lähtuda hea ehitustava sisustamisel.

Eeltoodu omab tähendust hindamaks, kas soetatud korter vastab lepingutingimustele. Kui müranormatiive ei ole järgitud võib korteriomanik nõuda arendajalt puuduste kõrvaldamist. Juhul kui puudused on olulised, võib see olla aluseks lepingust taganemisele. See on asjakohane, kui tegemist on uue hoonega.

Keerulisem on olukord, kui tegemist on vanema hoonega, sest puudub reeglina isik, kelle poole nõudega pöörduda. Heliisolatsiooni tööd tähendavad arvestavaid kulusid ning need tuleb sellisel juhul tasuda juba omast taskust.

Probleeme naabritega aitab ära hoida vastastikune mõistev ning lugupidav suhtumine. Seaduse kohaselt peab korteriomanik hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Korteriühistu puhul võivad selle liikmed leppida kokku leppetrahvi maksmise kohustuses, kui naabri tegevus kokkulepitud reegleid rikub. Kõige äärmuslikumal juhul annab seadus korteriomanikele õiguse nõuda, et korda rikkunud korteriomanik võõrandab temale kuuluva korteriomandi.

Politsei poole tasub pöörduda eeskätt siis, kui müra on kestev või korduv ning oluliselt häiriv. Seaduse kohaselt lähtutakse häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist ning selle piirkonna tavadest.»