/nginx/o/2009/04/02/157620t1hde9c.jpg)
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Mariann Fischer Boel kirjutab
, et igal aastal raiskavad eurooplased uskumatus koguses toitu: kui visata ära üks õun või liiter pahaks läinud piima, ei ole seda ju nii hirmus palju, kuid mis see kõik kokku teeb, on raske ettegi kujutada.
«Eetika Euroopa töörühma arvutuste järgi võiks Prantsusmaal raisatud toidu hulgaga toita ära sama palju inimesi kui on Kongo Demokraatlikus Vabariigis alatoitumuse all kannatajaid, ning Itaalias ära visatud toiduga võiks teha lõpu näljahädale Etioopias,» märgib Boel.
Kuid toidu tohutu raiskamine ei ole tema sõnul üksnes Prantsusmaa või Itaalia probleem - see elustiilist tingitud nähtus on levinud kõikides arenenud maades ning näiteks Ühendkuningriigi valitsusasutuste hinnangul visatakse seal ilmaasjata ära umbes üks kolmandik kogu toidust ja see läheb Briti tarbijatele maksma enam kui 13 miljardit eurot aastas.
«Ränka hinda tuleb maksta ka keskkonnal, sest toidujäätmetest tekib igal aastal miljardeid tonne kasvuhoonegaase, mis atmosfääri paiskuvad,» kirjutab Boel.
Kuigi toidu raiskamises on süüdi nii suurte perede jaoks pakendatud toidukogused (mis ei arvesta sellega, et umbes kolmandik Euroopa rahvastikust elab üheliikmelises leibkonnas) kui ka kehvad ladustamistingimused (mistõttu visatakse palju toitu ära juba supermarketites), on suurim süüdlane Boeli sõnul ikkagi üksiktarbija.