/nginx/o/2008/12/17/106410t1he16f.jpg)
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder leidis kodumaitse viinatootmise kohta käinud arupärimisele parlamendi ees vastates, et omamaine tootmine on katkenud suuresti sektori enda huvipuuduse tõttu ning riiklikku piiritusetehast Eesti hetkel omada ei soovi.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder vastas riigikogu liikmete Jaanus Marrandi,
Marek Strandbergi ja Ester Tuiksoo 13. aprillil esitatud arupärimisele Eesti
alkoholipoliitika kohta.
Arupärijad väitsid, et suur osa Eesti viinast on valmistatud odavast ameerika viinast, mille alkoholisisaldus on 79-80 protsenti ja mida lisaks on kuskil Euroopa Liidus ka veega tembitud. Allakirjutanud küsisid, milline on Eesti tegelik alkoholipoliitika ja miks ei valmistata Eesti viina kodumaisest toormest.
Minister vastas, et probleem peitub sektoris endas, mis ei ole ilmutanud piisavat huvi Eesti viina tehnilise toimiku esitamiseks, mis saaks olla aluseks vastava geograafilise tähise andmiseks. Tema sõnul käib suuresti jutt ühest ettevõttest – Rakvere piiritusetehasest, mille suhtes pealegi on algatatud pankrotimenetlus, ettevõte ise ei ilmutanud saneerimise ega toetuste küsimise vastu huvi.
«Euroliidus kehtiva määruse kohaselt loetakse kaupa, mille tootmine on toimunud rohkem kui ühes riigis, pärinevaks riigist, kus toimus selle viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp,» selgitas minister.
«Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kehtiv kõikides liikmesriikides, seetõttu ei saa tänasel päeval rakendada Eestis päritolureegleid, mis seoks alkohoolse joogi päritolu kohaga, kus on toodetud selle tooraine. Lisaks peab märkima, et kasutatud on Ameerika päritolu kanget piiritusjooki vodkat, mitte 96 mahuprotsendilist etüülalkoholi,» toonitas Seeder.
Piiritusetehase juhid on ministri sõnul tööstust riigile müüa pakkunud, kuid praeguses olukorras riigil võime ja huvi soetada riiklik piiritusetehas puudub.
«Tarbijate ostueelistuste suunamisel kodumaise kauba eelistamise suunas saavad olulise panuse anda toidutööstused ise, kasutades kauba kodumaist päritolu turundusargumendina jõulisemalt kui seni ning tuues tootepakendil eestimaise päritolu mõjuvalt esile,» leidis Seeder.
Riigi võimalused tarbijate ostueelistuste mõjutamisel on ministri meelest eelkõige kaudsed, keskendudes tarbijate harimisele, näiteks pakendi märgistuse, toidu ohutuse ja kvaliteedimärkide osas, et tarbijad suudaksid toidukaupade ostmisel teha teadlikumaid valikuid.
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)