Kevadekuulutaja karulauk on kohal!

Foto: Siim Vahur

Üks me esimesi kevadekuulutajaid karulauk on end juba mullast välja ajanud. Ärge magage selle üürikest köögihooaega maha ning pange seda kas või muffineisse, nagu teeb toidukunstnik Maru.

Esimest korda kohtus kinda- ja toidukunstnik Maru karulauguga oma toonases kodukandis Lasnamäel Laagna silla kõrval, kus tädikesed seda kimpudega müüsid – nagu praegugi.

Ent tookord, veel väikese tüdrukuna, pidas ta neid taimi ekslikult piibelehtedeks ja sinna need jäidki.
Hilisem ja olulisem, juba maitsega tutvumine jäi umbes kümne aasta taha ja sellest ajast lööb temas igal kevadel armastus küüslauguse aroomiga karulaugu vastu uuesti lõkkele.

Esimene tänavune peotäis karulauku on Marul metsast juba korjatud. «Metsaalune lausa lõhnas selle järele,» õhkab ta. Põhiliselt käibki ta seda kevadekuulutajat ise metsas noppimas, kuid lisaks on tal soojad tutvused mitmes varjulises aianurgas, kust seda korjata.

«See on kõige mõnusam ja õigem,» ütleb ta ja lisab, et turult ta karulauku pigem ei ostaks, sest teab, et müügiks seda kolmanda kategooria looduskaitsealust taime metsa alt võtta ei tohiks ... Veel parem, kui leiduks mõni niiskem ja varjulisem aianurk, kus ise selle kasvatamist katsetada.

Igatahes hindab Maru värsket karulauku nagu ka muud kevaderohelist toidus väga. «Kui tuleb karulaugu, natuke hiljem veel naatide, nõgeste, võilillede ja muu söödava umbrohu aeg, on tunne, et köögis värvub kõik roheliseks,» naerab toidukunstnik.

Siis jätkub rohelist ka purgitäite eri sorti pestode tegemiseks, mida võib määrida leivale, samuti segada toorjuustu, pasta, omleti, salati ja muffini sisse ning tilgutada supile.

Samuti puistab ta uhkelt ja rohkelt toidu sekka terveid naate, suppidesse nõgest ja salatitesse nurmenukku. Mõelge, milline elujõud! Taimed, mis nii kaua mullas jõudu kogunud ja pakatavad elujanust, lihtsalt tuleb enda kasuks tööle panna, on ta veendunud.

Kes pole karulauku kunagi proovinud, hakkigu seda alustuseks värskelt tuttavatele roogadele – maitsevärv saab kohe uuem. Siis segage näiteks omletti, pirukatäidisesse, pastakastmesse, värskesse salatisse. Või tehke sellest peeneks hakitult koos ühe osa toorjuustu ja ühe osa võiga leivamääret.

Talveks võib seda varuda aga sügavkülma, nagu Maru teeb: hakib vaba käega ja paneb n-ö kohevalt karpi, siis saab hõlpsasti vajaliku koguse sealt lahti sõrmitseda. «Nii hea on jaanuaris karulauku kartulipudru hulka segada ja peedisupile lisada.

Hea ninanips külmale,» räägib kunstnik ühest C-vitamiinirohke laugulise säilitamise võimalusest ja üürikese hooaja pikendamisest. Maru lisab, et ka näiteks hapendatud karulaugu õienutid, mida turul müüakse, maitsevad ägedalt.

Paar tarvilikku nõuannet annab ta ka. Enne toiduks tarvitamist loputage karulaugulehed kindlasti korralikult üle. Arvestage ka, et söögiks korjamise aeg jääb napiks, kestes kuni õitsemiseni: kui taim imeilusad õied lahti lööb, on küüslaugulõhnaliste ja mahlaste lehtede aeg ümber.

Ühelt taimelt võiks korjata vaid ühe lehe, siis suudab see sibulasse toitaineid talletada. Ja mingil juhul ei tohiks taime koos sibulaga mullast välja sikutada.

Karulaugu­träpsulised kartulipudru­muffinid

•    2 muna

•    3 dl kartuliputru

•    150 g punt karulauku

•    2 dl jogurtit või petti

•    3 sl õli või sulavõid

•    3 dl jahu

•    1 tl küpsetuspulbrit

•    muskaatpähklit

•    soola ja pipart

•    120 g riivitud juustu

Pane ahi 210 kraadi peale kuumenema. Vahusta munad heledaks vahuks, lisa kartulipuder, hakitud karulauk, suurem osa riivitud juustust, pett ja sulavõi. Kui sul on juba valmis karulaugupestot, siis tooni andmiseks võid lisada sedagi. Sega ühtlaseks.

Lisa jahule küpsetuspulber ning värskelt riivitud muskaatpähkel, sool ja pipar ning sõelu tainale. Sega läbi ja tõsta muffinipanni pesadesse, raputa peale veidi riivjuustu. Küpseta 210-kraadises ahjus 20 minutit või kuni need on pealt kuldpruunid.

Pane soojalt riidesse ja mine mõnd veerikast koske vaatama. Kui kõht tühjaks läheb, on mõnus amps kohe põske pistmiseks olemas.

Ergult karulaugune pasta

•    150 g punt karulauku

•    2 munakollast

•    1 dl hakitud kõrvitsaseemneid

•    soola

•    1,5 dl vahukoort

•    törts oliiviõli

•    1 dl peenelt riivitud

Parmesani juustu

Pane pasta soolasesse vette keema, keeda al dente’ks – vastavalt pakil antud korraldusele. Samal ajal surista saumikseriga karulauk, munakollased, vahukoor, oliiviõli ja kõrvitsaseemned ühtlaseks roheliseks kastmeks.

Kurna pasta ja vala kaste kohe tulisele pastale. Sega, kuni kaste on kreemjalt pasta ümber ja serveeri Parmesani puistega. Roog on mõnusalt karulaugune ja terav. Kui munakollane ja vahukoor ära jätta, käib mäng eriti teravatel nootidel.