Kõige värskem spargel kasvab kodumaal

Uus-Kongo talu perenaine Aira Kriisa on teinud lisaks lihtsatele vokkidele ja munahüüvetele spargliga juustusuppi ja lahtist pirukat. Viimane maitseb tema sõnul eriti võrratult ja sobib ka peolauale. Foto: Andres Haabu

Kõige parem on sparglit niisama pannile või ka munahüübesse panna, ütlevad Aira ja Jaano Kriisa Harjumaalt Uus-Kongo talust, mis Eestis ainsana sparglit müügiks kasvatab.

Eelmise nädala teisel poolel saime esimese tänavuse sparglisaagi, tähendab Uus-Kongo talu peremees Jaano Kriisa väikese, 0,15-hektarise põllulapi serval, kus rohekaslillad noored sparglivõrsed end mullast välja upitavad.  

«Külm kevad,» põhjendab üks vähestest Eesti sparglikasvatajatest hooaja hilisemat algust ja lisab, et spargel ehk asper, millel palju sorte ja mida meie taluaedade lillepeenardeski tihti leidub, hakkab end mullast välja ajama siis, kui maapinnal on soojakraade umbes kaheksa.   

Tema ja Uus-Kongo perenaine Aira Kriisa on kasvatanud talus sparglit juba kümme aastat ja mäletavad, et seda on põllult lõigatud ka 8. mail. Sellegipoolest jääb Eestis värske spargli hooaeg lühikeseks, kestes umbes neli nädalat, enamasti mai keskpaigast jaanipäevani.

Läinud nädalalõpul, kui Türi lillelaadalised kuuma ilma nautisid, ujutas paduvihm sparglipõllu mudaväljaks ja rahe täksis võrsetele augud sisse – vaatepilt on veel sel esmaspäevalgi troostitu. Näis, mis edasi tuleb. Sellegipoolest korjab perenaine kokku ligi poolekilose pundi sparglit, mis tuleb kohe üles võtta, sest õhtul oleks see juba ülekasvanud.

«Need ongi selle sordi, Gijnlimi, rohekasvioletse spargli puhul viimase piiri peal,» osutab ta 20 sentimeetri pikkustele võrsetele.

Lisaks näitab perenaine väikesi varrekesi, mille tipp on kurvalt longus – neile on külm liiga teinud. Siiski pole öökülm võrseid päris söömiskõlbmatuks muutnud, kuid kui tõsine külm põllust üle käib, võib saak jääda kesiseks või lausa olematuks.

Omamaine on parim
Lihtne see spargli kasvatamine igatahes pole, sest tegu on küllalt temperatuuritundliku taimega, tõdevad Kriisad, kel mõlemal Eesti Põllumajandusakadeemia aedniku ehk hortonoomi diplom taskus. Hooaeg on lühike ja saagiga läheb täpselt nii, nagu loodus ja ilm dikteerivad – ei midagi kindlat. Pealegi on nii väikesel maatükil kõik puhas käsitsitöö, korjamine sealhulgas.

Siis, kui soojakraadid jäävad 15 ringi, kasvab spargel söömiskõlblikuks ööpäevaga ja noori võrseid ehk küüniseid korjatakse igal hommikul. Kui sooja on juba üle 20 kraadi, võetakse sparglit lausa kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. See tähendab, et mõne nädala on paar suuresti sparglipõllu päralt ja eriti muud ette võtta ei saa, kuhugi sõitmisest rääkimata.

Nüüd, kui Uus-Kongo talu sparglil on aastaid kümme, ei kasva see enam nii hoogsalt kui algusaegadel. Kuid uut ja suuremat põldu pererahvas enam ette võtma ei hakkaks, sest see töö hakkab ka tervisele, tunnistavad nad. Lisaks nõuaks see abijõu palkamist.

«Eks see ole meile mõlemale rohkem hobi,» ütleb Aira Kriisa, lisades, et tema eriharrastuseks on veel hapulembesed taimed, näiteks rododendronid, mehel viljapuud.

Erilist tulu talul sparglist ei tule, vähemasti nii väikeselt põllult mitte. Kui maksud maha arvata, siis ehk ühe keskmise kuupalga teenib hooajal ära, kuigi kilohind jääb näiteks tänavu 20 euro ringi. Samas on Uus-Kongole aastatega kujunenud ka eraisikutest püsikundesid, kes kilodega sparglit ostavad ja ilma selleta kevadet ette ei kujuta.

Omamaine maitseb nii värskelt ja hästi, et kaugete maade poespargliga võrdlust ei kannata, kinnitavad nad pererahvale.

Põhisissetulek tuleb talul kevadel-suvel hoopis värskest rohelisest salatist ja talvel hapukapsast – mõlemad on nõutud kaup nii turul kui ka poes. Praegu vaatavadki hiigelkasvuhoonest vastu lopsakad read Rooma salatit, jääsalatit, rohelist lehtsalatit.  

Lase sparglil särada
Mõtte sparglit oma põllul proovida said nad aga aastate eest Soomest, kus toonagi oli üle riigi vaid viis-kuus kasvatajat. Nemad tõid oma lillaka tipu ja rohelise varrega sparglisordi Hollandist – taimena. Siis andis see väikese saagi juba teisel kasvuaastal.

Kui aga sparglit seemnest kasvatama hakata, kulub enne viis aastat, kui mõned varred söögilauale panna saab.

Uus-Kongo värske spargel on pehme ja seda pole vaja eriti koorida, üksnes alumist otsa võib veidi ära lõigata või murda. «Piisab, kui paar-kolm minutit keeta või ka aurutada,» soovitab perenaine. Nii jääb see parajalt krõmps, nagu nende perele meeldib. Kokad pakuvad, et sel moel tehtud sparglit võiks süüa sulavõi ja hakitud keedumuna seguga või ka Hollandi kastmega.

Aira Kriisa arvab, et aeg värsket sparglit nautida on meil nii üürike, et kohaliku delikatessi erakordselt head maitset polegi mõtet keerulistesse retseptidesse matta ja teiste maitsetega liialdada. Kriisad on sparglit ka pähkliõliga pintseldanud ja siis grillinud, kuid kõige rohkem meeldib see neile pannil kergelt läbi praetult või munaroas. Ka vokkroogi, suppi ja pirukat on nad spargliga teinud.

Neile, kes sparglit võõristavad, olekski perenaise arvates munahüüve lihtne moodus selle köögiviljaga tutvust teha. Selleks pole vaja muud, kui panna sparglitükid pannile, praadida neid paar minutit, siis valada lahti klopitud ökomunad peale, lasta neil hüübida ja ongi eine valmis.
Ning ei maksa arvata, et üheks roaks oleks sparglit vaja suures koguses – kolmesajast grammist piisab täiesti.

Katseta talu retseptidega

Spargli-juustusupp

•    2 sl õli

•    200 g sinki

•    200–400 g sparglit

•    1 l vett + 2 leemekuubikut

•    200 g sulatatud juustu

•    veidi valget pipart

•    soovi korral 2 sl kartulijahu

•    jahvatatud muskaatpähklit

Kuumuta potis õlis tükeldatud sink, lisa puhastatud ja tükeldatud spargel, kuumuta veidi ning lisa kuum vesi ja leemekuubikud. Hauta kuni 10 minutit ja lisa teelusikatäie kaupa sulatatud juust ning lase sel sulada.

Kui soovid paksemat suppi, lisa vähese veega segatud kartulijahu ja lase peaaegu keema tõusta. Maitsesta.

Spargli-juustupirukas

•    100 g võid või küpsetusmargariini

•    2,5 dl jahu

•    1 muna

Katteks:

•    200 g sparglit

•    2 sl õli

•    100 g sinki

•    200 g sulatatud juustu

•    1 muna

•    2 dl kohvikoort

•    veidi musta pipart, soola

Suru või ja jahu sõrmedega sõmeraks. Lisa toasoe muna ja sega tainaks. Suru tainas 26 cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja servadele. Kuumuta puhastatud ja tükeldatud sparglit õlis 6–8 minutit, lisa sulatatud juust ja koor ning sega ühtlaseks. Tõsta pann pliidilt ja lisa tükeldatud sink ning maitsesta. Lõpuks sega hulka muna ja kalla kate pirukapõhjale. Küpseta 200-kraadises ahjus alumisel siinil 30–35 minutit.