Temperatuuri tõusuga suureneb ka võimalus toidumürgitust saada. Uurimuste kohaselt esineb toidumürgitusi kõige rohkem maist kuni septembrini, sest siis korraldatakse piknikke ja grillitakse õues, mille tõttu on toit sageli sooja õhu ja päikese käes.
Kuidas suvel mürgituse vältimiseks toiduaineid käidelda?
Kuigi haigusi tekitavad bakterid hiilivad ringi, on ka suvel siiski võimalik hea tervise juures olla. Järgnevalt on välja toodud suurimad toiduga seotud müüdid, kirjutab Woman's Day.
Jahutuskastis ei juhtu toiduga midagi halba. Et jahutuskastis toitu värskena hoida, pane toiduaineid kasti umbes 75 protsendi ulatuses kasti suurusest ning ülejäänud 25 protsenti täida jää või jääkottidega. Jahutuskasti transpordi konditsioneeriga autos, ära pane seda kuuma pagasiruumi. Kui oled sihtkohta jõudnud, aseta jahutuskast varju ja hoia kastil kaant peal. Toiduainete vahele võid panna ka mõne odavama termomeetri, et saaksid kontrollida, et temperatuur jahutuskastis ei tõuseks üle 4 kraadi.
Toatemperatuuril säilib toit kenasti paar tundi. Piknikulaud, kus on külmad lihalõigud, kana, hamburgerid ja kartuli- või makaronisalat võib vähem aega soojas õhu käes olla, kui sa tõenäoliselt arvad. Kui temperatuur tõuseb üle 30 kraadi, võivad toiduained väljas olla maksimaalselt tunnikese. Kui temperatuur on alla 30 kraadi, võivad toidud väljas olla maksimaalselt kaks tundi. Kui hoiad toiduaineid kauem sooja õhu käes, hakkavad haigusi tekitavad bakterid paljunema.
Toidumürgitus pole midagi hullu. Vale. Toidumürgituse tagajärjel sureb iga aasta umbes 3000 inimest. See, kui haigeks inimene jääb, oleneb bakteritest, kui palju ta neid sisse sõi ja individuaalsest vastuvõtlikkusest. Beebid, lapsed, rasedad, vanurid ja nõrgema immuunsüsteemiga inimesed on vastuvõtlikumad haiguste suhtes. Olenemata vanusest ja tervislikust seisundist on ebameeldiv, kui tuleb rinda pista toidumürgituse sümptomitega, mis võivad varieeruda kergest iiveldusest ja kõhukrampidest kuni oksendamise ja vedelikupuuduseni.
Ülejäägid säilivad mitu päeva, kui need on korralikult külmas. Enamik piknikust üle jäänud toiduaineid, nagu küpsetatud lihad, makaronisalat ja kanaliha, säilivad külmas kuni neli päeva. Pärast seda hakkab kasvama haigusttekitavate bakterite hulk, hoolimata sellest, et sa ei tunne halba lõhna ega näe visuaalselt riknemismärke. Kui aga toiduained olid sooja õhu käes üle kahe tunni, tasuks ülejäägid minema visata.
Riknenud toit haiseb ja näeb halb välja. Riknenud toidu söömine võib tekitada toidumürgitust, aga pelgalt vaatamise, maitsmise või nuusutamise teel pole võimalik kindlaks määrata, kas toit on halvaks läinud või mitte. Kui külmkapis on nädalataguse pikniku jäänused või kui sa ei mäleta, millal sa mõne lahtise asja oled kappi pannud, järgi vana head reeglit: kui kahtled, viska see minema. Tasuks jälgida ka külmkappi temperatuuri.
Liha küpsusastet on võimalik kindlaks määrata liha vaatamise või katsumise põhjal. Isegi kui abikaasa arvab, et ta on maailma parim grillmeister, julgusta teda kasutama toidutermomeetrit. Liha võib ju küps välja paista, kuid sees võivad olla veel mõned kohad, mis vajavad grillisoojust. Torka toidutermomeeter liha kõige paksemasse kohta, väldi konte ja rasvaseid kohti.
Puu- ja köögivilju ei pea pesema, kui ma need ära koorin. Avokaadosid, kurke, arbuuse ja teisi suviseid vilju tuleb enne söömist pesta, hoolimata sellest, et eemaldad neilt hiljem koore. Ka koorimisnuga võib puu- või köögivilja sisse baktereid viia, mis asetsevad vilja koorel. Loputa värskeid vilju jooksva vee all enne nende lõikamist või koorimist.
Toiduained võivad vabalt kapi peal marineerida. Hoolimata sellest, et paljudes marinaadides on happelisi ja pisikuid tapvaid koostisosi nagu sidrunimahl, võivad bakterid siiski vohada, kui toatemperatuur on liiga kõrge. Kui paned mõne toiduaine marinaadi, aseta see külmkappi seisma.
Jääs toiduained võivad vabalt kapi peal sulada. Võid ju arvata, et jättes jääs toiduained kapi peale sulama, kiireneb sulamisprotsess, kuid tegelikult kiireneb hoopis bakterite levik. Bakterid paljunevad meeletul kiirusel, 24 tunni jooksul võib ühest bakterist saada triljon bakterit. Pane jääs toiduained pigem ööseks külmkappi või kraanikaussi külma vee vanni. Kraanikausis sulatades tasuks vett iga 30 minuti tagant vahetada, et see oleks piisavalt külm.
Kana ja liha tuleks enne grillimist vee all loputada. Kuna vesi pritsib liha pinnalt, siis see võib kraanikaussi jätta näiteks salmonelloosi pisikuid. Liha loputamine suurendab võimalust, et levitad pisikuid mõnele teisele toiduainele. Ära loputa liha vee all, vaid küpseta või grilli seda piisavalt kuumal temperatuuril, et baktereid tappa.